Majade renoveerimistoetuse taotlemine muutub senisest lihtsamaks

50% ehk valdav osa Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist. "Suurem osa alates 1960. aastatest ehitatud elamutest on küll betoonist ja tugevad, võib isegi öelda, et pommi- ja maavärina kindlad, kuid osaliselt on konstruktsioonid siiski ajale jalgu jäänud ja võivad olla isegi ohtlikud," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

10. aprillil alanud ja samal päeval lõppenud vooru aktiivseimad taotlejad olid lõunaeestlased, esitatud taotlusest laekus Lõuna-Eesti maakondadest ligi pool. Keskmine taotletav toetuse summa oli eile lõppenud voorus 494 000 eurot ja keskmine tööde kogumaksumus 1,1 miljonit eurot. Esitatud taotlusi arvestades saab toetuse abil selle vooruga korda ligikaudu 200 kortermaja üle Eesti.

Teisipäeval võttis parlament vastu oma seisukoha eelnõu osas, mis hoogustab renoveerimist ning vähendab energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heitmeid. 2050. aastaks peaks ehitussektor olema kliimaneutraalne.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avavad 1. augustil ettepanekute esitamise vooru, mille eesmärk on võtta Ida-Virumaa linnapiirkondades kasutusele innovatiivsed linnakeskkonna kvaliteeti parandavad digi- ja rohelahendused. Euroopa Liidu kaasrahastuse toel avatud taotlusvooru eelarve on 2,45 miljonit eurot.

Uus, ETA sertifikaadiga kinnitatud PAROC CGL 20cy lahendus on mõeldud maa-aluste garaažide ja külmade keldrilagede soojustamiseks ja tulekaitseks nii uutes kui ka olemasolevates hoonetes.