Arhitektid tõstavad kongressil esile paneelmajade renoveerimise väljakutsed
Eesti arhitekti loodud paviljon tõstab maailma arhitektide kongressil fookusesse paneelelamute kvaliteetse kaasajastamise vajaduse. Kahjuks jääb see eestlaste viimaseks koostööks rahvusvahelise arhitektide liiduga, kuna nad pole nõus olema liige organisatsioonis, milles on on jätkuvalt esindatud Venemaa ja Valgevene.
Rahvusvahelise arhitektide liitude ühenduse UIA maailmakongressil, mis toimub tänavu 2.-6. juulil Kopenhaagenis, avatakse täna Balti riikide ühispaviljon. Ekspositsiooni ja paviljoni kontseptsiooni autoriks on Eesti arhitekt Karl Pops. Paviljon käsitleb laiemalt vananenud elamufondi renoveerimise põletavat teemat. See tõstatab küsimusi, kuidas muuta olemasolevat nõukogudeaegset elamufondi inimsõbralikuks ja kaasaegseks ilma suure keskkonnajalajäljeta.
Seotud lood
50% ehk valdav osa Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist. "Suurem osa alates 1960. aastatest ehitatud elamutest on küll betoonist ja tugevad, võib isegi öelda, et pommi- ja maavärina kindlad, kuid osaliselt on konstruktsioonid siiski ajale jalgu jäänud ja võivad olla isegi ohtlikud," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.
Suur osa Eesti elamufondist moodustavad nõukogude perioodil ehitatud kortermajad, millest paljud on püsti püsinud 60+ aastat ja vajavad lähiajal „iluravi“ asemel põhjalikku uuenduskuuri. Kas leidub lahendus, mis on sobilik nii hoone enda kvaliteetse eluea pikendamise kui ka nendes elavate inimeste elutingimuste parendamiseks?
2022. aasta alguses käivitus Võru linna, FinEst Targa Linna tippkeskuse, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi ning tarkvarateaduse instituudi koostöös pilootprojekt RESTO digitaalse tööriista loomiseks kohalikele omavalitsustele piirkondlike hoonete renoveerimisstrateegiate koostamiseks.
Linn eraldab 54 taotlejatele restaureerimistoetusteks kokku 400 000 eurot, toetuse maksimaalne suurus on 30 000 eurot. Toetuse eesmärk on pakkuda tuge kaitse all olevate ehitiste omanikele.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.
Enimloetud
2
“Käivet on lihtne kasvatada, aga suuta kasumlikult käivet kasvatada...”
Viimased uudised
“Käivet on lihtne kasvatada, aga suuta kasumlikult käivet kasvatada...”
Üritused
Hetkel kuum
“Käivet on lihtne kasvatada, aga suuta kasumlikult käivet kasvatada...”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele