Ehitusmaterjalide sektor on lai, sellepärast ei saa välja tuua universaalseid trende. Täiteainete (liiv, killustik, kruus ja tsement) defitsiit või puudus näiteks ei kummita. Harjumaal varud küll vähenevad ja kuna uusi kaevandusi avada ei saa, siis tuleb kriitiline piir ette mõne aastaga.
Importmaterjalidega on teine lugu – neid ei saa kätte ja hinnad kerkivad jõudsalt. 2021. aasta on pärast esimese kvartali langust toonud alates teisest kvartalist kaasa ehitusmahtude jõudsa tõusu. See on suuremaid mõjureid meie äris praegu. Kliimaeesmärgid otseselt veel ehitusmaterjalidele ei mõju, aga kui kogu seda kallist rohepöörde plaani vaadata, siis paistab silma, et palju on vaja ehitada. Näiteks taastuvenergia toomine tuleb viia uuele tasemele ja rajada vesinikuenergeetika. Need kõik on vaja välja ehitada. Kui tahame CO2-neutraalseks saada, siis on vaja kõvasti investeerida.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele