Eelmise aasta novembris oli kohtus küsimus, kas hankelepingu puhul on kohustuslik tehnilise kirjelduse punktis toodud nõue, mis on vastuolus varasema praktikaga.
Kohus otsustas, et üldjuhised käsitlevad üldiselt tingimusi, kuid erinõuded täpsustavad neid ja asus seisukohale, et eritingimused on ülimuslikud.
Seda eriti olukorras, kus hankemenetluse käigus on ka pakkuja teinud hankijale vastava eritingimuse osas päringu ning hankija on vastanud numbrilise näitajaga.
Sellest ei hoolitud, et varasemalt oli sama pakkuja ja hankija vahel sõlmitud korduvalt üldjuhistele tuginevaid tehnilisi lahendusi. Nüüd tuli lähtuda sellest, et hankelepingus oli fikseeritud erinõue.
Kohus märkis, et riigihangete lepingud on tüüptingimustega lepingud ja ehitustöö peab vastama kokkulepitud omadustele.
Antud juhul leidis kohus siiski, et hankelepingu puhul ei tule lähtuda üleüldisest praktikast, vaid sellest, millistes materjalisegu tingimustes pooled kokku leppisid.
Kohus leidis, et tehnilise kirjelduse erisäte nägi ette, et teekattematerjalina tuli kasutada 75% ulatuses uusi materjale. Vastav arutlus nähtus ka ehitusprojektist ning vastavalt esitatud küsimusele olid pooled kokku leppinud, et ka ajutise tee puhul kasutatakse 75% ulatuses uusi täitematerjale.
Seega ka juhul, kui hankija ja töövõtja vahel oli varasemalt rakendatud teiste objektide puhul suuremat taaskasutatava täitematerjali võimalust, siis antud juhul kohaldusid eritingimused ehk taaskasutatavat materjali sai kasutada ainult 25% ulatuses ning ülejäänud ehitustegevuses kasutatav materjal peab olema uus.
Toodud kohtuotsusest nähtub tehnilise kirjelduse iga sõna tähtsus.
Sellest, millised on hetkel enamlevinud probleemid riigi- ja erahangetes, räägime 20. mail toimuval veebiseminaril.
Lektor Tuulikki Laesson käsitleb nii ehitushangete juriidika viimase aja suundumusi, käesoleva ja eelmise aasta ehitushankeid käsitlevat kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktikat ja praktilisi küsimusi ehitustöö riigihanget läbiviimisel.
Vaata veebikoolituse kohta lisainfot siit