Maadega tehtud tehingute arv kasvatas kinnisvaraturgu

Veebruari kinnisvaraturu ostu-müügitehingute aktiivsus ületas mullust taset ligi 450 tehinguga, samas vedas kasvu peamiselt maadega tehtud tehingud.

Maa-ameti andmetel toimus 2021. aasta veebruaris kinnisvaraturul ligi 4409 ostu-müügitehingut, mis on 11 protsenti rohkem kui aasta tagasi veebruaris ja 14 protsenti rohkem kui eelnenud kuul.

Veebruaris oli kinnisvaraturg tavapäraselt aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligikaudu 42 protsenti kõikidest tehingutest. Järgnesid Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Saare maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi.

Hoonestamata maadega tehti 1579 ja hoonestatud maadega 651 tehingut, eelmise aastaga võrreldes oli kasv vastavalt 35 ja 16 protsenti.

Kõige rohkem tehinguid tehti küll eluruumina müüdud korteriomanditega (1925), kuid neid oli siiski ligi 4 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Pealinnas tehti 786 korteritehingut, mis oli 7 protsenti vähem kui aasta tagasi. Seejuures moodustas uute korterite müük 24 protsenti kõikidest eluruumina müüdud Tallinna korterite tehingutest.

Tartus tehti 166 ja Pärnu linnas 86 korteritehingut, tehingute arv oli vastavalt 4 ja 16 protsenti suurem kui eelmise aasta veebruaris.

Veebruaris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2253 eurot, mis oli eelmise aasta veebruariga võrreldes 7 protsenti kõrgem, kuid eelmise kuuga võrreldes muutusteta.

Tartu korterite keskmine ruutmeetri hind oli veebruaris 1977 eurot, mis oli aastases võrdluses 23 protsenti ja eelmise kuuga võrreldes 1 protsent kõrgem.

Tartu korterite ruutmeetrihinna aastase kasvu taga on kahekordistunud uute korterite müük. Pärnu linna korterite keskmine ruutmeetri hind oli veebruaris 1340 eurot, mis oli aastases võrdluses 1 protsent kõrgem ja eelmise kuuga võrreldes 8 protsenti madalam.