Kristjan Kulu sõnul on Eestis üle 20 000 vahemikus 1960 – 1990 ehitatud 5 – 9 korruselist paneelmaja, kus puudub kaasaegne automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS).
Paljud nendest kortermajadest on vananenud elektrijuhtmestikuga, mis praegustest külmadest ilmadest tingitud ülekoormusest võivad kergelt tulekahju põhjustada.
„Alles hiljuti suurt meediatähelepanu saanud majapõleng Kristiines oli ere näide sellest, kuidas inimelu oleks lihtsate tehniliste vahenditega saadud päästa. Nüüd läheb maja lammutamisele ja 8 peret peavarjuta ja varata. Lisaks kahjuks ka inimohver,“ ütleb Kulu. „Praeguste külmade ilmadega pannakse proovile nii vanade elektrijuhtmete kui ka ahjude võimekus. Eriti kahju, et see toimub aga vara ja inimelude hinnaga“
Samas on tal hea meel, et korteriühistud teadvustavad üha enam tulekahjust tulenevaid riske ja nende vähendamise vajalikkust.
See on kooskõlas ka Siseministeeriumi ning Päästeameti eesmärgi ja arengukavaga vähendada tulesurmade arvu. Antud arengukavast kerkib samuti esile, et olulisim ennetusvahend on tulekahju kiire avastamine.
„Kõige tõhusam vahend tulekahju kiireks avastamiseks on muidugi automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS),“ ütleb Kulu.
Aga loomulikult tekitab talle muret ka teine risk, milleks on nõuetele mittevastavad elektripaigaldised.
Kristjan Kulul on pikaajaline kogemus korteriühistutega tuleohutuse riskide hindamisel ja ATS projekteerimisel ning paigaldamisel. Rõõmu valmistab oodatust suurem initsiatiiv ühistute poolt.
Riskide vähendamiseks pakub ta ettevõttes Qsys Eesti OÜ nii elektripaigaldiste korrastamist kui ka ATSi projekteerimist ja paigaldust.
Lisaks pakub Qsys Eesti OÜ koos partneritega soodsat finantseeringut, mis peaks lahendama ühistute tuleohutuse tagamise peamise probleemi – kuidas leida raha?
Kristjan Kulu julgustab hoonete omanikke veelgi julgemalt uurima võimalusi ja küsima vajadusel lisanõustamist, sest tuleõnnetusi on Eestis siiski palju.
Hetkel kuum
Pane tähele!
Märtsist jõustuvate tuleohutuse seaduse muudatuste kohaselt peavad suuremate tööstus- ja tootmishoonete ning büroohoonete valdajad tegema iga kolme aasta tagant tuleohutusülevaatuse, mida peab enamasti hakkama läbi viima tuleohutuse spetsialist väljastpoolt ettevõtet.
Määrus jõustub 1. märtsil 2021. aastal koos tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Määruse eelnõu kohaselt tuleb ehitise omanikul või valdajal esitada tuleohutusülevaatuse akt päästeametile büroohoonete(pindalaga üle 750 m2) kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2023, tööstus- ja tootmishoonete(pindalaga üle 1000 m2) kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2024 ning garaažide kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2025.
Kui ehitise omanik või valdaja on kohustatud tegema tuleohutusülevaatust, siis ei pea ta enam esitama päästeametile enesekontrolli tuleohutusaruannet.
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
3
Läbimõeldud arhitektuur suudab panna hooned elama ning luua selle ümber kauaoodatud elu
Viimased uudised
Vaata esinduslikku galeriid, millisena see sild valmis!
Üritused
Hetkel kuum
Sellest saab Eesti suurim puithoone. Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Viimasel majal võeti sarikapärg alla. Vaata galeriid, mis seal on ja mis toimus!
Uue tehase tootmismahuks kujuneb 500 000 kuupmeetrit aastas.
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele