Autor: Urve Vilk • 17. august 2020

Arhitekt: uskumatu, kui palju tuleohutus dikteerib arhitektuuri

Narva Sisekaitseakadeemial on kolm puidust majutuskorrust, mis teevad sellest suurima mitmekorruselise avaliku puitehitise Eestis. Mastaapse puithoone tuleohutuse detailidele tuleb ekstra tähelepanu pöörama hakata juba projektistaadiumis.

Sisekaitseakadeemia tulevane Narva õppehoone.
Autor: 3+1 Arhitektid

Sisekaitseakadeemia arhitektuurilahenduse koostanud 3+1 arhitektid partneri ja arhitekti Markus Kaasiku sõnul mõjutab selliste hoonete puhul tuleohutus arhitektuuri väga palju.

“On lausa uskumatu, kui palju tuleohutus dikteerib arhitektuursed otsuseid,” nendib Kaasik. “Kõigepealt mõtlesime, milline ruum võiks olla, võitsime konkursi. Ja kui hakkasime projekteerima, rullus see maailm meie ees lahti – tuleohutus on sellest väga oluline osa, mis hakkas arhitektuuri muutma ja määrama,” kirjeldab ta.

Narva Sisekaitseakadeemia hoone esimene ja keldrikorrus on betoonist ning teine, kolmas ja neljas korrus puidust. “Kasutasime CLT-d ehk ristkihtpuitu ja kuna suures osas on puidust osa puhul tegu ühiselamuga, millele on eraldi nõuded ja mis puiduga väga kokku ei sobi Eesti normide järgi, oli esimene suurem otsus sellest tulenevalt, et projekteerisime hoone Soome normide järgi, kuna Eestis seda lahendust sel moel ei kirjeldatud,” jätkas Kaasik.

Pane tähele!

Kuidas uutes ja vanades puithoonetes turvalisust tagada, kuuleb täpsemalt 25. augustil toimuval Tuleohutuskonverentsil 2020. Räägivad Markus Kaasik, Mihkel Meriste, Tagne Tähe, Reedik Lukas, Merle Kinks, Alar Just jt.

Soeta pilet või veebipilet SIIT.

“See oli puitmajade ehitamise juhend, mis on nüüd Eestis ka juhendmaterjalina olemas, aga sel hetkel seda veel ei olnud,” täpsustas 3+1 arhitekt Mihkel Meriste aluseks võetut. “Eestis oli siis ainult määrus ja standard, mis käisid kõige rohkem vastu hoone kasutusviisi poolest hoone korruselises osas,” lisas ta, et määrustes ja standardites pole meil seda veel sedavõrd käsitletud, et selle põhjal oleks olnud võimalik päästeametile põhjendada, et sel kujul saab ja võib teha.

Mustvalged normid ei arvesta tegelikkuse halle varjundeid

Kaasik tõi normidest rääkides üldise probleemina välja, et need kirjeldavad põhimõtteid üldisemalt, kui on tegelik elu. “Elu on hallim, kui mustvalge lähenemine normides ja see tekitab olukordi, et kiputakse panema asju topelt, mis teeb omakorda hoone kallimaks ja ebamugavamaks kasutada,” kirjeldas ta.

“Kui normid ja määrused annavad mõne punkti puhul ette, mida jälgida, peame suruma hoone nendesse raamidesse ja et see raamidesse mahuks, tuleb juurde kruvida mitmeid asju, mille kohta hiljem võib küsida, et milleks seda vaja oli,” täpsustas Meriste, et loogika küll ütleb, et duubeldada pole erinevaid meetmeid mõtet, aga siiski võib juhtuda, et meetmeid saab topelt. “Kuigi samal ajal katsed näitavad, et CLT ei tahagi üldse väga põleda, vaid põleb väga kehvasti,” lisas Kaasik, et teadus ei ole alati normidesse jõudnud.

Kaasik kirjeldas, et tuleohutusosa teevad nad koos tuleohutuskonsultandiga. “Meie kui arhitektid ja nemad kui tuleohutusspetsialistid loome hoone tuleohutuskontseptsiooni hoone arhitektuurist ja tellija soovidest lähtuvalt. Seda kontseptsiooni hakkame ellu viima ja püüame seda hoone valmimiseni teadlikult hoida,” selgitas Kaasik, et kontseptsioon ei tohiks töö käigus lahjeneda, nii et ta oma eesmärki enam ei täida.

“See on üks murekohti ka tuleohutusspetsialistidele, et tuleohutusinspektorid ja ehitaja omalt poolt tihtilugu tekitavad mööndusi või tekib ehitamise käigus muudatusi, mis lahjendab kontseptsiooni nii ära, et tekib teine kontseptsioon, mille kohta enam ei teata, kas see ka töötab.”

Motivaatoriks kasutusluba, mille pärast klient muretsema ei pea

Narva Sisekaitseakadeemia puhul oli Kaasiku sõnul kliendi sooviks ja huviks ehitada puidust sel määral, kui seda on tehtud.

Muidu poleks puitu ehk nii palju kasutatud. “Praegusel hetkel on ristkihtpuitelement hinna poolest veel kallim, kui meile tänapäevase ehituse juures traditsiooniliseks kujunenud materjalid – kivi ja betoon,” lisas Meriste.

Meriste sõnul on klientide teadlikkus ja soovid erinevad, aga lõppude lõpuks on kliendi jaoks oluline saada hoonele kasutusluba ning selle pärast, kuidas selleni jõutakse, ei peagi klient alati muretsema. Vaid pigem ta vaatab, et tulemus, mis oli tema silmis olemas, ei kaoks ära nõuete keskel.

“Spetsifiline lahendamine ja nõuetest tulenevad otsused räägitakse kliendiga läbi, aga ega klientki ei saa seaduste vastu.”

Meriste kogemus on, et kui kliendil on endal isiklik huvi puitu kasutada või eriliselt välja tuua, siis ta mõtleb rohkem nendele aspektidele, kui juhul, kui tal on puidu kasutamiseks mõni muu põhjus – ehitamine puidust on tema jaoks soodsam, lihtsam või kiirem. Sel juhul vaadatakse teise pilguga.

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688