Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EKA hakkab kohandatavaid tehasemaju välja töötama
Eesti Kunstiakadeemias alustati uute modulaarsete ja kohandatavate hoonete -- muutmoodulmajade -- kontseptsiooni välja töötamist. Muutmoodulmaja projekti eesmärgiks on panna alus tehasemaja projekteerimise õppe- ja arendussuunale EKA arhitektuuriteaduskonnas.
Muutmoodulmajad on modulaarsed ja taskukohase hinnaga, kuid kohandatavad vastavalt ümbritsevatele keskkonnale ja elanike vajadustele. Kontseptsioonide järjepideva arendamise ja katsetamise tulemusel on kavas jõuda reaalselt tehases toodetavate lahendusteni, teatas projekti juht, EKA vanemteadur, arhitekt ja arvutusliku arhitektuuri teoreetik Renee Puusepp (PhD).
Arendustöö põhitäitjad on EKA lõpetanud arhitektid Marianna Zvereva (MSc) ja Lauri Läänelaid (MSc). Samuti on arendustegevusse kaasatud nõustajatena insenerid Tallinna Tehnikaülikoolist – Eero Tuhkanen ja Kristo Kalbe. Majatootekontseptsioonide väljatöötamisse kaasatakse kohe algusest peale ka moodul- ja elementmajade tootjad Egle Vogt Harmetist ja Lauri Tuulberg Welemendist.
Projekti rahastatakse EKA arendusgrandi vahenditest ning seda toetavad rahaliselt ja prototüüplahenduste tootmisega moodumajade tootja Harmet, puitelementmajade tootja Welement ja tarkvaraga Eesti esimese majakonfiguraatori looja Creatomus Solutions. Projekti jooksul kutsutakse selles osalema teisigi majatootjaid ja arhitektuuribüroosid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muutmoodulmaja arendusprojekt on jätk 2018. suvel EKA arhitektuuriteaduskonnas käivitunud MasinMaja pilootprojektile, mille käigus töötati välja kolm uudset puidust masskohandatavat – tehases automaatselt toodetud standardsetest elementidest kuid paindliku arhitektuuriga – eluhoone ideelahendust.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.