Einstein: Rail Baltic toob turule palju tööd

Järgmise aasta positiivse stsenaariumi korral võiks käesolevaga võrdset taset oodata, aga teadmata muutujaid on tema sõnul palju.

Mis on olnud suuremateks kordaminekuteks? “Eelnev jutt käis peamiselt tsemendiäri kohta. Aga me toodame ka lubjakivikillustikku ja müüme edasi graniitkillustikku. Killustiku tootmine ja müük on meil eelmise aastaga võrreldes parem, see on rohkem kohalik, väiksema tegevusraadiusega müük, mis sõltub peamiseks sellest, kas meie kandis on suuremaid projekte parasjagu töös. Praegu on Tapa kandis militaarehitust ja ka teetöid. Kordaminek on ka see, et vaatamata vähestele inimestele on tootmine suutnud suurema müügiga sammu pidada,” vastab ta.

Einstein prognoosib, et järgnevatel aastatel võtab elamuehitus tempot maha, aga taristuehitus kasvab. “Mõtlen just Rail Balticat, mis toob palju tööd turule.”

On unistatud, et Eestis võiks olla neljarealised maanteed Tallinnast Narva, Tartusse ja Pärnusse. “See on suur turvalisuse ja aja võit teekasutajatele, meile kõigile. Kuna nüüd arutatakse juba erinevaid rahastamise variante, paistab see reaalsem kui kunagi varem,” ütleb ta.

Üldteada on, et investeerides ehitusse ühe euro, saab SKT-sse kaks kuni neli lisaks. “Kui edasi unistada, siis osa suure koormusega teedest võiks olla tehtud tsementbetoonist, milleehituskulu on küll kolmandiku võrra suurem, aga eluiga ka kaks korda pikem. Õigem on praegu rohkem investeerida, kui ELi finantsabi on veel saadaval, ja hiljem oma rahaga odavamalt teid ülal pidada,” usub ta.

Tsemenditööstus on ressursi- ja energiamahukas. “Muret teevad naabritest kümme korda kõrgemad kaevandusõiguse tasud, mis pealegi igal aastal viis protsenti tõusevad. Meil on seega kõik eksporttooted ebavõrdsetes konkurentsitingimustes. Näiteks tsement, gaasbetoon, betoonelemendid jm. Samuti on suurtarbijale elektrienergia kulu suurem kui Skandinaavias,” toob Einstein välja raskusi, mis ootavad ületamist.

Energia ise on tänu parematele ühendustele tema sõnul peaaegu sama hinnaga, aga ülekande- ja taastuvenergiatasud on kõrged. “Just taastuvenergia komponenti saaks riik tegelikult vastavalt ELi regulatsioonile suurtarbijatele vähendada. See parandaks energiamahuka tööstuste konkurentsivõimekust ja tooks uusi investeeringuid. Sama väljakutsega seisab silmitsi andmetööstus, mis nõuab elektrit samamoodi nagu tehas.”