Autor: Ehitusuudised • 6. september 2019

Kuressaare vallaarhitekti Mark Grimitlihti kinnitusel arvestab uuenenud Kuressaare kesklinn kõikide elanike huvide ja vajadustega ning muutub kogunemiskohaks eri põlvkondadele ja huvigruppidele. Näiteks ei ole enam kesklinnas kõrgeid kõnniteeääri, mis teeb nii eakate inimeste, kui ka lapsevankritega jalutavatele peredele liikumise mugavamaks. Laste ja noorte päralt on lustimiseks purskkaev ja tänavaspordivahendid, nägemispuudega inimestele on paigaldatud taktilised juhtteed. „Kuna tegu on jagatud ruumi põhimõttega, on ruumi jäetud ka transpordiliikluseks,“ lisab Grimitliht.

Uuenenud keskväljak sai betoonkiviparketi ja graniitkivisillutise, uued soojus- ja sadeveetorustikud ning uue tänavavalgustuse Tallinna, Lossi, Kauba, Lasteaia ja Raekoja tänavatel. Uue lahenduse eripäraks on purskkaev, samuti Raekoja taga asuv päikeseterrass ja uued avalikud tualettruumid. Samuti loob nüüd keskväljak külgneva turuplatsiga – kus asub ka uus lihapood – ühtse avara ansambli. Kirsiks tordil on uus linnamööbel ning haljastus, mis võtab lõpliku kuue septembri lõpuks.

Saaremaa vallavanem Madis Kallas rõhutab, et Kuressaare uus kesklinn on keskuseks tervele Saaremaa vallale, aga ka pärl, mida näidata meie külalistele. „Vahepealne aeg oli kindlasti meile väljakutseks, leidmaks tasakaalu kodanike, ettevõtjate ja ehitaja vahel. Võib tõdeda, et kahjuks ei saanud me alati kõikidele ettepanekutele ja soovidele vastu tulla, kuid tänaseks on kesklinna ruum kõigi suhtes kindlasti soosivam kui kunagi varem,“ leiab Saaremaa vallavanem. „Laupäeval toimuvale avamisele on oodatud kõik – nii külalised, saarlased, tänavapiknikul osalejad kui ka need, kes soovivad lihtsalt uuele kesklinnale pilgu peale heita – et siis koos avamislint läbi lõigata. Anname kesklinna vägeva rahvapeoga oma inimestele tagasi!“ kinnitab ta.

Kuressaare linnakeskuse arhitektuurivõistluse žüriisse kuulunud „Hea avaliku ruumi“ programmijuht Kalle Vellevoog toob välja, et programmi raames on valminud juba viie linna uued väljakud ning et sellel aastal valmivad lisaks Kuressaarele kesklinnale veel kahe linna uued lahendused. „Järgmisel aastal on kavas valmis ehitada Viljandi, Kärdla, Narva ja Jõhvi lahendused, samuti on käimas või algatamisel arhitektuurivõistlused mitmes Eesti linnas. Loodame, et hästi käivitunud programm saab jätku ka lähiaastatel, uuendades selle abil enamiku Eesti väikelinnadest,“ lisab ta.

Kuressaare uue kesklinna ehitustööde teostaja, AS Merko Infra projektijuhi Leo Rahu sõnul on ettevõttel hea meel tõdeda, et ehitustöödega ollakse suures plaanis ajakavas ning lõpusirgel. „Meie jaoks on tegu juba teise projektiga hea avaliku ruumi programmist, peale Tõrva keskväljaku ehitust. Kogu protsess on kulgenud oma tõusude ja mõõnadega, kuid vaatamata kõikidele asjaoludele saame peagi nautida suurepärast avaliku keskkonna ruumi lahendust,“ lisab ta.

Kuressaare linnakeskuse arhitektuurivõistlus toimus 2015. aasta sügisel ja selle võitis projekt VAIP, autorid Häli-Ann Tooms, Mari-Liis Männik (Projekt Kuubis). EASi toetus projektile PKT meetmest oli 2,8 miljonit, Saaremaa valla omapoolne finantseering oli pea 1,9 miljonit eurot.

Eesti Vabariik 100 ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös sündinud arhitektuuriprogrammiga “Hea avalik ruum” kaasajastatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks kokku 15 Eesti linna ja asula keskused, peaväljakud, peatänavad ja nendega piirnevad alad. Seni on EV100 arhitektuuriprogrammi raames uue ilme saanud linnakeskused Tõrvas, Põlvas, Raplas, Valgas ja Võrus. Tänavu valmivad lisaks Kuressaare linnakeskusele ka Elva linnakeskus ning Rakvere Pikk tänav.