Autor: Ehitusuudised • 3. september 2019

Päeva alustatakse Teede- ja taristuehituse TOPi parimate autasustamisega. Esimeseks teemaks on teedeehituse tulevik. Riiklike projektide ja lähiaastate arengusuundade ülevaate annab Maanteeameti peadirektor Priit Sauk. Sajandi raudteeprojektist ja hangetest räägib RB Rail Eesti ja Soome esinduse juht Aivar Jaeski. Tallinna Keskkonna – ja Kommunaalameti ehituse ja järelevalve osakonna juhataja Andre Künnapuu ettekandest saab teada, millised on pealinna, kui suurtellija, hanked ja nõudmised.

Tsementbetoontee rajamise ühekordsed investeeringud on umbes 30 protsenti suuremad kui asfaltbetoonkatendi puhul. Samas on betoonkatendil on asfaldi suhtes oluline eelis 30–35aastase eluea jooksul. Tallinnas on perspektiivseid betoonkatendit vajavaid teid kokku umbes sada kilomeetrit. Tsementbetoonkatendi rajamine oleks majanduslikult mõttekas näiteks Tallinna ringteel, samuti projekteerimisjärgus Tallinna väikesel ringteel, mis ühendab Suur-Sõjamäed Viljandi maanteega. Sarnaste projektide kogemustest teeb Poolas, Leedus ja Valgevenes teeb ülevaate Eesti Betooniühingu tegevjuht Toomas Vainola.

Välisrahastusega tee-ehitustest on Tallinnas kõige suuremahulisem Reidi tee ehitus. Rajatava Reidi tee põhiosaks on 2+2 realine 1,9 km pikkune tänav mis kulgeb Russalka ristmikust kuni Ahtri tänavani. Lisaks rekonstrueeritakse ehitustööde käigus ka 1,4 km pikkune Narva maantee lõik. Lisaks rajatakse uusi ning rekonstrueeritakse olemasolevaid kergliiklusteid ja jalgteid kokku 10,5 km ulatuses ning rajatakse rannapromenaad koos puhkealadega. Reidi tee hangete kogemusloost räägib Ragnar Kangro, Verston hankespetsialist. Veiko Veskimäe InfraFly asutaja ja CEO kirjeldab konverentsil digitaalseid lahendusi, et tõsta efektiivsust taristuehitusel.

Maavarade kaevandamine on peagi kriisis. Eelmisel aastal kaevandati Eestis maavarasid rohkem kui viimasel viiel aastal keskmiselt. Kaevandajate sõnul on Harjumaal maavarad kriitilises seisus: praegustes maardlates jagub ehitusmaterjale veel 4-7 aastaks, siis on kõik. Omavalitsused aga uusi karjääre rajada ei luba, sest raha kaasnevate keskkonnaprobleemide lahendamiseks on riik ära võtnud. Lahenduste kohta kuuled konverentsil toimuval arutlusringis, kus osalevad nii riigi, omavalitsuse kui erasektori esindajad. Laval saavad sõna Saue vallavanem Andres Laisk, Eesti Geoloogiateenistus vanemgeoloog Janne Tamm, Eesti Killustik mäetööde juht Ole Sein.

Info on iga juhi esmane tööriist. Tulevikuväljakutse pole mitte info puudumine, vaid kiiresti õige info leidmine suurest andmehulgast. Suure hulga praegu kõrgepalgaliste inimeste poolt tehtavat masinlikku tööd saab lasta arvutil suhteliselt lihtsa vaevaga automatiseerida, jõudes seeläbi paljuräägitud efektiivsuseni. BIM-i rakendamine on seda tõhusam, mida varasemas planeerimise faasis BIMi kasutamise otsus langetatakse. Ettevõtjale tähendab see efektiivsust, tellijale aga selgemat ülevaadet projekti visuaalist, täpset infot ehitusmahtudest ja eelarvest ning kindlust, et kõiki ressursse kasutatakse efektiivselt. Vaatame teiste riikide kogemusi. Kogemusi jagavad Kaur Tull, kes on Ehitusinsener & merearhitekt, TuLiTec asutaja ning Hollandist tuleb esinema Kubuse esindaja Christian Dalhuizen.

Hiljuti valmis Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi tasuvusuuringu vahearuanne, kus pakutakse välja, millised võiksid tulevikus olla Tallinna ja lähiümbruse trammiliinid. Uut liini vajavad tõenäoliselt Põhja-Tallinn ja kesklinn, ühendused lähivaldadega võivad aga jääda vähese tasuvuse tõttu rajamata. Harjumaa Omavalituste Liidu väliskoostöö nõunik Kaarel Kose annab ülevaate Tallinna uutest trammiliinidest.

Ain Kendra, Volitatud teedeinsener tase 8, T-Konsult OÜ juht, toob kuulajateni ülevaate, milliseid TalTechi magistritöid on tehtud ja teoksil teekatendite valdkonnas. Juttu tuleb katendiarvutustest kandevõimemõõtmisteni, lisaks uued võimalused kvaliteedikontrollis. Räägime ka potentsiaalikatest teadus- ja arendustöödest, mida ei ole seni peetud rahastamise vääriliseks.

Vaata konverentsi kava ja pane ennast kirja SIIN.