Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millistel juhtudel peavad koondumistehingud läbima konkurentsiameti kontrolli?
Ettevõtete ülevõtmiste ja ühinemiste arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Seejuures on suurenenud ka konkurentsiameti töökoormus, sest aina rohkem tehinguid käib nende valvsa pilgu alt läbi. Näiteks TMB Eesti haru ostmine kukkus Prantsuse ettevõttel Consolis Group aasta alguses läbi, kuna konkurentsiamet ei andnud koondumiseks luba.
Millistel juhtudel peavad koondumistehingud läbima konkurentsiameti kontrolli ja kui suure aja- ning energiakuluga peab ettevõte arvestama, sellest kuuleb tänases saates lähemalt. Lisaks antakse nippe selle kohta, milliseid vigu teevad ettevõtjad konkurentsiametisse pöördumisel ja kuidas neid vigu ära hoida.
Sel teemal vestlevad konkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonna juhataja Külliki Lugenberg ja advokaadibüroo Triniti partner ja konkurentsiõiguse valdkonna juht ning Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni esimees Tanel Kalaus. Saatejuht on Birjo Must.
Seotud lood
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?
Enimloetud
5
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele