Tänaseks on juba tavapraktikaks muutunud, et olukorras, kus selgub, et hankija on alusdokumentide tingimustes või menetluses millegagi eksinud, siis kuulutatakse hange kehtetuks. Sellist kehtetuks tunnistamist ei saa vaidlustada, kuid seni ei aktsepteeritud paralleelselt uue hankemenetluse alustamist, kirjutab Riigihangete teabevara juulikuu täiendus.
Pakkumused ja pakkujad riigihangetel
Mais 2019 leidis VAKO, et erandlikult on võimalik teha juba teostatud ideekonkursi asemel uus ideekonkurss, kuna seaduse tasandil ei ole tegemist samase objektiga.
Ilmselgelt on hankija vaba esitama pakkujatele nõudeid, kuid nii tema kui ka võimalik pakkuja peab arvestama mitmete seadusest tulenevate reeglitega. Esiteks peab hankija tegema selgeks, kes võib pakkumusi esitada (ptk 8.1.) ja pakkuja peab selgitama, kuidas ning millisel viisil ta soovib pakkumuse esitamisel esineda, s.o kas ta teeb teiste isikutega pakkumuse esitamisel koostööd (ptk 8.1.1.) või võtab ühispakkuja (ptk 8.1.2.) rolli. Seejärel peab hankija nägema ette, millistele nõuetele peab pakkuja vastama (ptk 8.2.), sh kutsesobivuse nõuded (8.2.1.), majanduslik- ja finantsseisund (ptk 8.2.2.), tehniline ja kutsealane pädevus (8.2.3.) ning asukohariigist tulenevad nõuded (8.2.4.). Juhul kui hankija jagab riigihanke osadeks, kehtivad osadeks jagatava hanke korral eraldi nõuded (ptk 8.2.5.). Kui hankija soovib, et pakkuja tagatised või käibed oleksid tavapärasest suuremad, siis peab hankija seda ka alusdokumentides põhjendama (ptk 6.5.).
Hankijal on võimalik teatud juhtudel kasutada ka kvalifitseerimissüsteemi (ptk 8.4.), kusjuures ta peab arvestama, et pakkujal on võimalik taotleda tunnustamist ametlikku nimekirja kantud isikuna (ptk 8.5.).

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele