Jaga lugu:

Puitmajatootjad ühendasid teadlastega jõud puitkonstruktsioonide tulepüsivuse uurimisel

Tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide uurimisrühm analüüsis neli aastat puitkonstruktsioonide tulepüsivust, võttes sealjuures arvesse ka ehituses kasutatud isolatsioonimaterjalide mõju. Mis kasu saab Eesti ettevõtlus sellest tööst, selgub ERR Novaatori ja "Aktuaalse kaamera" teaduslugude seeria uuest loost.

Puiduga tehtavad tulekatsed.  Foto: Kuvatõmmis saatest "Aktuaalne kaamera"

"Me teame, et puit põleb, aga me peamegi puitu kaitsma, selle eest, et ta põleks vähem. Ja me uurime, kuidas ta põleb, kui aeglaselt ta põleb, et me oskaks ka hinnata nende olukorda, kui nad on põlend," selgitas uurimistöö juht, Tallinna Tehnikaülikooli ehk TalTechi inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Alar Just.

Tehnikaülikooli teadlased teevad tulekatseid majade puidust konstruktsioonidega. Selle eesmärk on teada saada, milline on maja tulekindlus ehk see, kui kuidas erinevad kattematerjalid, näiteks kipsplaat, savikrohv või mineraalvill, kaitsevad puitu tulekahju korral. See on oluline, et pakkuda välja arvutusviis, mida ehitajad saaksid projekteerimisel ja ehitamisel arvestada. Sellest kõigest on abi näiteks Eesti puitmajade tootjatel.

Eesti suurima puidust moodulmajade tootja Harmeti projekteerimisosakonna juht Ott Raigla ütleb, et Harmetit on see konkreetne uuring väga otseselt puudutanud. "Konkreetselt minu osakonnas töötavad inimesed, kes tegelesid lõputöös selle teadustöö osaga: tuleohutus, puitkonstruktsioonid, ristkihtpuit. Seal tehti isegi puitmaja tootjate poolt katsekeha ja tehti katsetusi."

Raigla sõnul ei oleks selles 800 töötajaga ettevõttes töötajaid, insenere, kui poleks teadlasi, kes puitu uurivad. Iga konstruktsioon, iga detail, mis moodulmajja pannakse, peab olema kontrollitud, sertifitseeritud. "Selle kõige taga on teadlaste töö," märgib Raigla. Samuti peab iga insener teadma nende komponentide kasutamise kõiki nüansse.

Raigla hindab väga kõrgelt koostööd tehnikaülikooli teadlastega ning näeb, et Eesti puidutööstust eristab praegu Skandinaavia omast vaid vähene kõrgetasemeline teadus- ja arendustegevus, ehkki potentsiaal on suur.

Euroopa tipptasemel tehases töötab kahes vahetuses kokku enam kui 260 inimest. Nagu paljud teisedki ettevõtted Eestis, otsivad nad tikutulega spetsialiste. "Noored, tulge rohkem õppima ehitusinseneriks! Ma saan aru, et eriala on raske, aga tehnikaülikoolis on palju teadustööd sellel alal vaja ära teha," ütleb Raigla.

Loe pikemalt ERR portaalist Novaator.

Loe ka Tehnikaülikooli teadlaste töö tulemus aitab puitmaju ehitada tulekindlamaks

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee