Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Algas kolhoosimaja teisaldamine vabaõhumuuseumisse
Eile jõudis Lõuna-Eestist Tallinnasse vabaõhumuuseumisse esimene transpordiveos, mis on seotud nõukogudeaegse kolhoosielamu teisaldamisega Otepäält Räbi külast. Silikaattellistest korterelamu tükeldamine transpordiks, selle vedu ligi 200 kilomeetri kaugusele ning uues asupaigas taas ülesehitamine on Eestis erakordne ettevõtmine.
Vabaõhumuuseumi ehitusinsener Jaak Kõiva sõnul toimub hoone lahtivõtmine ja transport mitmes jaos ning esimene pool kortermajast on juba õnnelikult vabaõhumuuseumisse jõudnud. “Esmalt rajati muuseumisse vundament koos paari kandva seinaga. Seejärel eemaldati majalt originaaldetailid ja katus, mis hoone kokkupanekul taas kasutusse võetakse. Pärast kortermaja välisseinte osalist lahtivõtmist ja esimeste seinaplokkide vedu pealinna on kõige raskem osa teisaldamise projektist tehtud,“ sõnas Kõiva.
Kortermaja lahtivõtmine hoone algses asupaigas jätkub ning järgmine vedu toimub 25. aprillil. Seejärel tehakse kolhoosimaja lahtivõtmises ja transpordis väike paus, mille jooksul püstitatakse muuseumis praeguseks üle toodud seinaplokid.
Majakarbi valmimisele muuseumis järgneb nelja kolmetoalise korteri väljaehitamine, sisustamine ning temaatilise näituse loomine keldrikorrusele. Kolhoosiaegne kortermaja hakkab kajastama maainimese argielu 1960., 1970., 1990. ning 2010. aastatel. Maaelu näitamine läbi erinevate kümnendite pakub värvikaid võrdlusmomente muutusterohkest 20. sajandist.
Ületoodav 4-korteriline kolhoosimaja on ehitatud 1963-1964 tüüpprojekti nr 61 järgi (arhitekt Boris Mirov) Valga rajooni Järvesalu kolhoosi Räbi küla Sookuru lauda töötajatele.
Hoone ületoomist ja ehitustöid teostab Meisel Ehitus OÜ, silikaatkividega toetab AS Silikaat.
Seotud lood
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele