Suurbritannia digijuht: BIMi kohustuslikuks muutmine on end õigustanud

Tehnoloogiat ja andmeid väärtustatakse ehitus- ja kinnisvarasektoris üha rohkem. Avaliku sektori rahastatud projektides BIMi kohustuslikuks tegemine sundis erasektorit kasutama uuenduslikke töövõtteid, tekkinud võimekus ja oskused kandusid edasi ka erasektori enda projektidesse, ütleb Suurbritannia digitaalvaldkonna juhtfiguur David Glennon.

Jaga lugu:

Ühendkuningriikides peavad alates 2016. aasta aprillist olema kõik riiklikult tellitud ehitusprojektid minimaalse BIM-rakenduse tasemega, mis on tuntud ka kui BIM Level 2. Level 2 tähendab, et 3D BIMi kasutatakse koostöö juhtimiseks, seejuures peavad kogu projekti ja varade kohta käiv info, dokumentatsioon ning muud asjakohased andmed olema elektroonilisel kujul.

Suurbritannia valitsuse otsusest BIM-mandaati rakendada on möödunud on kolm aastat. Uurisime David Glennonilt, kelle vastutusalas on Suurbritannias digitaalehituse strateegiate loomine ja tänapäevaste digitaalsete lahenduste rakendamine, kuidas otsus valdkonda on mõjutanud.

David Glennon on DoubleD digijuht, UK BIM Alliance juhatuse liige ja buildingSMART UK & Ireland juhtfiguur.

Kas BIM-mandaat on Ühendkuningriikides ennast õigustanud?

Suurbritannia BIM-mandaat ning sellega kaasnev toetus standardite ja juhendite loomisel tõi endaga kaasa nõudluse BIMi rakendamiseks riiklike projektide puhul. See otsus muutis olulisel määral varasemaid projektijuhtimise meetodeid. Minu arvates on BIMi kohustuslikuks muutmine ennast õigustanud, sest sama lähenemist on hiljem kasutatud meie näitel ka mitmetes teistes riikides.

Millised on olnud suurimad õppetunnid BIM-mandaadi rakendamisel?

Avalike, kõigile kättesaadavaks tehtud avatud standardite levik oli aluseks suure kogukonna tekkele, kes kõik tunnevad huvi BIM protsessi vastu ning seda oma projektides ka rakendavad. Avalike avatud standardite levik aitab BIMi juurutamist muuta ettevõtetele jõukohasemaks. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamine on suureks väljakutseks ja seetõttu peaks seda tegema võimalikult vara.

Head näited, mida kutsume “tuletorniprojektideks”(inglise keeles lighthouse projects), aitavad kõigile sektori osalistele näidata, kus peituvad võimalused. Muutusteks vajalikud teadmised on kogukonna ettevõtetel olemas, neid tuleb jagada ja projektides oskuslikult rakendada.

Milline on BIM-mandaadi mõju olnud erasektorile?

Avaliku sektori rahastatud projektides sundis mandaat erasektorit võrreldes varasemaga kasutama uuenduslikke töövõtteid. Tekkinud võimekus ja oskused kandusid edasi ka erasektori enda projektidesse, kuigi erasektori tellija vajadusest lähtuvalt on BIM-mandaadi sisu veidi muutunud. Selline areng on omakorda suurendanud ka ehitussektorist väljapool olevate ettevõtete huvi digiehituse lahenduste, näiteks ehitiste digitaalse kaksiku kontseptsiooni vastu, kuna tehnoloogiat ja andmeid väärtustatakse ehitus- ja kinnisvarasektoris üha rohkem.

David Glennoni kogemustest Ühendkuningriikide riikliku BIM mandaadi rakendamisel saab täpsemini kuulda 11. aprillil toimuval Eesti suurimal digiehituse ja BIMi teemadele keskenduval konverentsil BIMsummit Estonia.