Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aprillis avatakse renoveeritud saatkonnahoone Moskvas
Värskelt renoveeritud Eesti Vabariigi suursaatkonna hoone Moskvas avatakse Vabariigi Presidendi osalusel pidulikult 18. aprillil. Saatkonna hoone renoveerisid Eesti ettevõtted.
Välisministeerium viis aastatel 2014-19 koostöös Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ning Inseneribüroo Teloraga läbi saatkonnahoone põhjalikud rekonstrueerimistööd. Projekteerimistöid alustati 2014. aastal. Hoone peaprojekteerija on Innopolis Insenerid OÜ ning arhitektuurse ja sisearhitektuurse projekti autorid KAOS Arhitektid meeskond koosseisus Toomas Adrikorn, Margit Argus, Margit Aule ja Kaiko Kerdmann.
Ehitustööde peatöövõtu leping Nordeo E AS-ga sõlmiti 2016. aastal ning ehitustöid alustati sama aasta sügisel. Ehitustööde esimeses etapis rekonstrueeriti saatkonna konsulaadi ruumid ning elukorpus. Hoone ajaloolise osa ehitustööd algasid 2018. aasta alguses ning lõppesid 2019. aasta jaanuaris.
Tööde käigus korrastas SA Eesti Vabaõhumuuseum konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut ka saatkonna ajaloolise mööbli. Välisministeeriumi korraldatud kunstikonkursi tulemusel hakkavad renoveeritud saatkonnahoonet kaunistama parimad näited kaasaegsest Eesti kunstist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Projekti kogumaksumuseks kujunes 20 miljonit eurot.
Eesti esindus Moskvas on alates 1921. aastast, tegutsenud ühes ja samas majas. Saatkonnahoone on 1903. aastal arhitekt Aleksei Štšeglovi projekti järgi ehitatud varases juugendstiilis linnahäärberit, mis asub Moskva ajaloolises keskosas Malõi Kislovski ja Kalašnõi põiktänava vahelises kvartalis – Kremli, Arbati väljaku ja Konservatooriumi vahetus läheduses.
Rikkalikult kaunistatud interjööris on näha eklektika ja vara-juugendlikke elemente: kristall-lühtrid, stukk-kaunistustega laed ja marmorkaminad. Kaheksakümnendatel aastatel ehitati juurde moodsamas võtmes külalistemaja, millest tänaseks on kujundatud töötajate eluruumid ja kus asub ka konsulaat.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.