13. märts 2019
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale
Jüri Rass, kes on ehituse asekantslerina energiatõhususe teemadega tegelenud ministeeriumis alles aastajagu, tunnistas, et see on keerukas töö.  Foto: Raul Mee, fotograaf

Kas see, kuidas me ehitame, mõjutab kliimasoojenemist?

Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäituse “Liginull” avamisel toimunud vestlusringis otsiti vastuseid küsimustele, milline on Eesti hoonesektori panus kasvuhoonegaaside heitmetesse ja mida teha, et meie jalajälg vähenema hakkaks.

TalTechi hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski ütles vestlusringis alustuseks, et kohe ajalooks saavad eesmärgid 20/20/20, mis asenduvad numbritega 45, 32,5 ja 32. Numbrid, millega edasi tööd tehakse, näitavad, et ühelt poolt peab tegelema kasvuhoonegaaside heitmega, teisalt energiatõhususega, mida mõõdetakse lõpptarbimise või primaarenergia kasutamisega ning kolmandaks taastuvenergiaga. “Euroopa Liit on valinud sellise kolmikjaotuse, et midagi toimuks kõigis sektorites – need kolm paralleelset meetmete plokki peaks viima selleni, et kõik töötavad samas suunas.”

Sisu on kättesaadav ainult tellijale. Vaatamiseks logi sisse või osta ligipääs allolevalt lingilt.

VORMISTA TELLIMUS KOHE JA SAAD:
  • Ligipääsu kõigile lukus lugudele
  • Ligipääsu ajakirja PDFidele
  • Ajakirja paberväljaande
  • Jaga lugu:
    EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

    Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

    Ehitusuudised.ee toetajad:

    Enimloetud
    Eva Kiisler
    Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
    Sandra Malvik
    Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
    Helen Paapsi
    Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt