Autor: Lauri Leet, kaasautor • 11. märts 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Foto: energiamärgis.ee

Eestis on tuhanded hooned veel energiamärgiseta

Kümne aasta jooksul on Eestis väljastatud hulgaliselt energiamärgiseid, ent siiski on tuhandeid olemasolevaid hooneid, millel Eestis energiamärgist veel pole, rääkis Riigi Kinnisvara ASi energiatõhususe projektijuht Mikk Maivel saates „Eetris on ehitusuudised”.

Mikk Maivel selgitas, et energiamärgiste ajalugu ulatub aastasse 2002, kui võeti vastu Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv, millega liikmesriigid said kohustuse välja töötada välja hoonete energiamärgistuse süsteem. Eestis hakkas energiamärgiste süsteem tööle umbes kümme aastat tagasi ning tänaseks on seda mõned korrad uuendatud ja parandatud. Lühidalt öeldes on A-klassi energiamärgisega hoone kõige energiatõhusam ja ka keskkonnasõbralikum ning H-klass kulutab enim energiat.

Energiaklassi arvutamisel arvestatakse ka kaalumistegurit, mis võib muuta energiaklassi arvutamisel hoone energiaklassi üles või alla, sõltuvalt sellest, millist kütteliiki kasutatakse. Maiveli sõnul tuli see kohustus Euroopa Komisjoni nõudest teha energiaklassi arvutust primaarenergia põhiselt. „Kaalumisteguri mõte on võtta arvesse energiakandja muundumiskadusid. Näiteks Eestis ei ole elektritootmine kõige keskkonnasõbralikum ning elektri kaalumistegur on 2,0” tõi Maivel näite.

Kümne aastaga on meil väljastatud hulgaliselt märgiseid, ent siiski on tuhandeid olemasolevaid hooneid, millel Eestis energiamärgist veel pole. „Vastavalt ehitusseadustikule tuleb hoone väljaüürimisel ja müümisel viidata energiamärgisele,” selgitas Maivel, millal on märgist kindlasti vaja. Lisaks on energiamärgis kohustuslik avalikus kohas välja panduna ka hoonetel, mida kus viibivad või mida külastavad paljud inimesed nagu näiteks bürood, kaubanduskeskused, lasteaiad jne.

„Keskmise olemasoleva elamu energiamärgise arvutus on üsna lihtne, see maksab umbes 100 eurot ning see annab hoone omanikule üldise info, kuidas ta hoonet majandab ja kui heas hoones elab,” kirjeldas Maivel energiamärgise kasulikkust.

Saates tuli ka jutuks, milline on energiamärgiste osas uute ja kasutuses olevate hoonete erinevus ning miks on energiamärgises toodud energiatarbimine tihti erinev reaalsest energiatarbimisest.

Mikk Maivel räägib energiamärgiste väljastamisega seotud probleemidest ja hoone energiaklassidest põhjalikumaly 19. märtsil toimuval konverentsil Säästlik Hoone. Pane ennast kirja SIIN.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785