Poolteist aastat tagasi esmakordselt allkirjastatud digitaalse mudelprojekteerimise (BIM) ühiste kavatsuste deklaratsiooniga liitusid Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Kunstiakadeemia, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Harku vald, Viimsi vald ja Eesti Raudtee.
Deklaratsiooni eesmärk on juurutada avaliku sektori tellijate seas digitaalset mudelprojekteerimist kõigis ehitise elukaare etappides. „Avalik sektor tellib veerandi kogu ehituse mahust Eestis, olles seejuures BIM-i kasutajana ehitussektori arengu suunaja. BIM-i kasutamine aitab tagada, et riigi ehitustellimused ja ehitiste edasise elukaare toimingud oleksid tõhusad ja läbipaistvad,“ märkis MKM-i ehituse asekantsler Jüri Rass.
Varasemast on deklaratsiooni liikmeteks Tallinna linn, RKAS, Tallinna Sadam, Maanteeamet, Rail Baltica ja MKM.
Mudelprojekteerimine tõstab ehitise funktsionaalsust ja kvaliteeti, vähendab vigu ja vastuolusid projekteerimise ning ehitamise faasis, vähendades nii ehitusprojekti materjali, raha- ja inimressursi kulu. Lisaks tagab see hoone haldamisel kiire ja kvaliteetse informatsiooni kättesaadavuse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Naaberriikide kogemuse näitab, et mudelprojekteerimisega on võimalik vähendada ehitusel tehtavaid vigu kuni 30 protsenti ja hoida kokku kuni 20 protsenti ehituse maksumusest.
Samuti võimaldab asjakohane olemasolev informatsioon kiiremaid ümberehitamise võimalusi tulevikus. Ehitise digitaalse infomudeli kasutusele võtmisega toetatakse ehitussektori arengut nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul.
Deklaratsioonile allakirjutanud on seisukohal, et digitaalse ehitusinformatsiooni loomine ning jagamine on ehitussektori tulemuslikkuse ja kvaliteedi parandamisel võtmetähtsusega. Allakirjutanute eesmärgiks on digitaalse ehitusinformatsiooni modelleerimise ja juhtimise kaudu tõsta ehitise kõigis elukaare etappides ehitise funktsionaalsust ning kvaliteeti, vähendada ehitamise ja elukaare kulusid ning suurendada kinnisvarasektori konkurentsivõimet.
Seotud lood
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.