Samas otsuses on VAKO toonud välja ka teise olulise aspekti. Nimelt, riigihangete seadus ei näe ette kohustust, et hankepass tuleks esitada ka selle isiku osas, kelle vahenditele pakkuja soovib tugineda tehnilist ja kutsealast pädevust puudutavate kvalifitseerimistingimuste osas. Seadus räägib hankepassi esitamise kohustusest üksnes juhul, kui pakkuja soovib tugineda teise isiku majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele.
VAKO on oma otsuses aga leidnud, et selline seadusandlik lahendus ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, kuivõrd riigihangete seaduse aluseks olev direktiiv näeb ette, et ettevõtja võib teise isiku suutlikkusele tugineda nii majandusliku ja finantsseisundi kui ka tehnilise ja kutsealase pädevuse osas. Mõlemal juhul tuleb esitada hankepass ka selle isiku kohta, kelle suutlikkusele tuginetakse.
Ehk, olenemata asjaolust, et riigihangete seadus näeb ette kohustuse esitada alltöövõtja hankepass ainult juhul, kui tuginetakse alltöövõtja majandus- ja finantsnäitajatele, laieneb see kohustus VAKO hinnangul ka alltöövõtja osas, kelle tehnilisele ja kutsealasele pädevusele tuginetakse. Siinjuures on oluline tähele panna, et tegemist on sellisel juhul seadusest tuleneva kohustusega, mida hankija ei pea eraldi sätestama riigihanke alusdokumendis.
Seega tuleb hankepassi esitamisel olla tähelepanelik, et see saaks esitatud õigeaegselt ja kõigi isikute osas, kelle vahenditele pakkumuses tuginetakse. Olenemata asjaolust, et tegemist on üksnes esialgse tõendiga, tuleb olukorras, kus hankepass ei ole esitatud kõigi isikute suhtes õigeaegselt, pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada.

- Karin Ploom ja Britta Oltjer LEADELL Pilv Advokaadibüroo