Uudised
Ainult tellijale

Sajandi trass saab metsloomaradarid

Kose–Ardu lõigul asuva Ardu viadukti tekiplaadi ehituse lõppu tähistati septembris sarikaüritusega.  Foto: Maanteeamet

Tallinna–Tartu maantee neljarealise, täiesti uue trassilõigu ehitusel Kosest Arduni on oktoobriks valmis saanud muldkeha ja betoonrajatis. Esimest korda Eestis saab üks maantee ka metsloomade eest hoiatava radarisüsteemi.

Paljuski eelarvest tulenevalt on Kose–Ardu teelõigu rajamine viimase 25 aasta üks suuremaid tee-ehitusprojekte Eestis, mille käigus rajatakse kogu neljarealine lõik uuele trassile. 40kilomeetrine uus teelõik lühendab Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed 5,3 kilomeetri ehk üheksa sõiduminuti võrra.Ehitus on ka selles mõttes küllaltki ainulaadne, et ehitusperioodil puudub sisuline mõju olemasolevale liiklusele, kuna tegemist on täiesti uue trassiga.Üle 50miljonilist ehitusprojekti vedava TREV-2 Grupp ASi projektijuht Alan Muruväli selgitas oktoobri alguses eetris olnud Äripäeva raadio saates “Eetris on ehitusuudised”, et “sajandi trassiks” nimetatud maanteelõigu projekt oli juba paberil ülimahukas: “Kümne kaustaga või isegi veidi rohkemas mahus.”Tegemist on ülekaalukalt kõige suurem projektiga, mille ehitamist Muruväli on vedanud.Tööd objektil algasid eelmise aasta suve lõpus uue, enam kui 12 km pikkuse trassi väljamärkimise ja geodeesiatöödega. “Paljud lõigud olid siis vee all, kuhu oli keeruline ligi saada ja ka üldse aru saada, kus uus trass olema peab. Meie töötajad käisid koos alltöövõtjatega sõna otseses mõttes mättalt mättale sumbates selle lõigu läbi.” Metsamehed pidid hiljem mitmeid lõike käsitsi raadama, sest metsatehnikaga polnud samuti võimalik kõikjale ligi pääseda.Probleeme liigveega oleks aidanud leevendada esimese tööna planeeritud maaparandustööd, ent Muruvälja sõnul toimus selle hankega tõrge. Seetõttu lükkusid maaparandustööd käesolevasse aastasse, mil saabus maaparandusprojektile kooskõlastus ja tehti maantee kõrval olevate kraavide ja läbipääsude rajamistöid veetaseme alandamiseks.Ekskavaatorid uppusid vetteVäljakaevatud materjali maht teelõigul kokku oli 700 000 m3, millest turvast oli 170 000 m2.“Kui üks poolhaakeline veok võtab peale ligikaudu 15 m3, võib arvutada, kuivõrd mahukas see vedu oli,” vastas Muruväli palvele trassi jaoks välja kaevatud materjali ülisuurt kogust näitlikult selgitada.Väljakaevatud materjali pole objektilt ära veetud, see on kasutust leidnud sealsamas. Tagasitäidet on kokku viidud objektile 1,1 miljoni kuupmeetri jagu ning kõige kaugemad karjäärid asuvad selleks otstarbeks 40 kilomeetrit eemal, lähimad otse objektil. “Neli alltöövõtjate karjääri asub objektil. Neil olid siin enne materjalid olemas.”Muldkeha rajamine lõpetati maanteelõigu ehitusel oktoobri alguses, misjärel jäeti kõik 8–12 kuuks seisma, et toimuks esmane vajumine enne, kui läheb katendi paigaldamiseks. “Uue trassi sissekaevamist ei saanud teha täislaiusena 40 meetri ulatuses, vaid see tuli teostada triipudena,” rääkis Muruväli.Ta kirjeldas värvikalt, kuidas esimesed ekskavaatorid kippusid ära uppuma, sama saatus tabas ka kohale toodud laiemate lintidega ekskavaatoreid. “Seejärel tõime turba kaevandamisega tegelevatest ettevõtetest veel laiemate lintidega ekskavaatorid. Vedasime materjali ära traktorite ja Dumperi kalluritega, samaaegselt kohe ka täitsime, sest nii kui aegu kaevasid, valgus see kohe täis,” sõnas mees. Ta tõi näite, et polnud haruldane, et reedel kaevatud süvendid olid esmaspäevaks vett täis ja kohale tuli tuua ülivõimsad pumbad.

VORMISTA TELLIMUS KOHE JA SAAD:
  • Ligipääsu kõigile lukus lugudele
  • Ligipääsu ajakirja PDFidele
  • Ajakirja paberväljaande
  • Jaga lugu:
    EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

    Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

    Ehitusuudised.ee toetajad:

    Eva Kiisler
    Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
    Sandra Malvik
    Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
    Helen Paapsi
    Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785