Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 4. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EVEA: radooni eest peaks vastutama ehitise omanik

Foto: ut.ee
Suvel vastu võetud keskkonnaministri määrus radoonisisalduse kohta töörumides paneb väga paljudele Eesti ettevõtjatele ja organisatsioonidele ebaõiglase rahalise kohustuse ja halduskoormuse, kuigi selle eest peaks vastutama hoopis ehitise omanik. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon on seisukohal, et määrus tüleks tühistada.

Tänavu 30.juulil allkirjastas keskkonnaminister määruse nr 28 "Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel" ning selle määruse aluseks olevad normid kiirgusseaduse peatükis 5. 

EVEA ei kahtle, et Eestis on piirkondi ja neis piirkondades ehitisi, kus radoonitase ruumiõhus võib olla viitetasemest kõrgem, kuid selle eest ei saa vastutada tööandjad. Vastutama peaksid projekteerijad, ehitajad, hoonete omanikud, kasutusloa kooskõlastanud järelevalveasutused ja kasutusloa väljastanud kohalikud omavalitsused. 

“EVEA peab kahetsusega nentima, et nimetatud määrus võeti keset kuuma suve vastu ilma ettevõtlusorganisatsioone ja avalikkust kaasamata, EL-i direktiivi sisuliselt analüüsimata ja majanduskeskkonda kahjustavalt tõlgendades,” märkis EVEA volikogu liige ja töökeskkonna  konsultant Ille Nakurt-Murumaa.

“Seejuures ka väga oluliselt tööandjate õigustatud huve kahjustades,” lisas ta.

Tööandja ei suuda ohutust hinnata

Tööandjatel, kasutades ruume üldjuhul üürilepingu alusel, puuduvad hoovad ruumide ehitustehniliste omaduste ja nõuetelevastavuse hindamiseks. Tööandja saab ja peab ruumide kasutamiseks veenduma, et hoonel on kehtiv kasutusluba. Kasutusluba tõendab, et hoone on ehitatud kooskõlas Ehitusseadustiku nõuetega ning on kasutamiseks ohutu. 

Seega ei ole Nakurt-Murumaa sõnul õiglane käsitleda radooni tavapärase töökeskkonna ohutegurina ning panna tööandjale kohustusi ja halduskoormust tööruumide õhu radoonisisalduse hindamiseks ja sekkumismeetmete rakendamiseks. 

Ehitise projekteerija, ehitaja ja omaniku ehitusseadustikus sätestatud kohustus on tagada, et hoone on ehitatud nõuetekohaselt. Kasutusloa väljastamisel on asjaomased järelevalveasutused kohustatud kontrollima, et hoone on muuhulgas hügieeni, tervise ja keskkonna jaoks ohutu. Juhul, kui tekib vajadus kontrollmõõtmisteks, peab mõõdistamise ning ümberehitustööd korraldama hoone omanik.

EVEA on seisukohal, et riik peaks keskkonnaministri määruse tühistama ja määratlema oluliselt täpsemalt need piirkonnad või kohad, kus õhu keskmise aastase aktiivsuskontsentratsiooni viitetase looduslikult võib olla suurem lubatust. Vajadusel peaks kehtestama ka asjakohased, täpsustatud ehitus- ja projekteerimisnõuded neis piirkondades ning tagama radooni aastase aktiivsuskontsentratsiooni hindamise reeglid enne kasutusloa väljastamist ja asjakohase järelevalve nõuete täitmise üle.

EVEA on saatnud keskkonnaministeeriumile antud määruse kohta selgitustaotluse ning 12. oktoobriks on ministeerium lubanud EVEAle saata omapoolsed selgitused. Pärast seda on plaanis kohtumine ministeeriumi esindajate ja EVEA esindajate vahel, et välistada ebamõistlike nõudmiste esitamist rendipinnal tegutsevatele tööandjatele.

Õhu radoonisisaldus võib tuua trahvi

1. jaanuaril 2019 jõustub töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus, mille kohaselt ka radoonisisalduse mõõdistamata jätmine või ümberehitustööde tegemata jätmine on käsitletav väärteona ning karistatav kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga.

“Radoon ei tekita organismi kahjustusi mõne kuu ega aastaga, tervisekahjustuste tekkimiseks peab kiirguskoormus kestma aastakümneid. Töötaja tööhõivatus ühes ettevõttes on keskmiselt viis aastat. Seega süüdistada tööandjat, et tema ruumides töötamisel tekib nt kontoritöötajal radoonist tingitud kopsuvähk, on tegelikult põhjendamatu,” märkis töötervishoiuarst Annika Küüdorf.  

Tavaliselt inimesed elavad samas piirkonnas, kus nad ka töötavad. Seega pigem on Küüdorfi sõnul tõenäoline, et nad saavad radoonikahjustuse oma kodukeskkonnast. “Statistiliselt pole tõendatud, et töötajad saavad tööajal nii suure radoonikoormuse, et nad haigestuvad kiirgusest tingitud haigustesse. Tööaeg on tavaliselt  üks kolmandik ööpäevast,” lisas ta.  

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785