Puitmajasektori teadustööd annavad suuniseid nii tootjatele kui riigile

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Kaarel Väer hindab selle aasta töid kõrgetasemelisteks ja kinnitab, et puitehitusega seonduvate uurimusküsimuste käsitlemine on muutunud ülikoolides üheks prioriteediks. „Konkursil andis väga tugevalt tooni 2017.aasta lõpus läbi viidud ainulaadne täismõõdus CLT hoone tulekatse, samuti olid väga head analüüsid riikliku ehituspoliitika tulemuslikkusele,“ sõnab Väer, kuid lisab, et parimate tööde tunnustamisel lähtuti sel aastal eelkõige sektori tänaseid aktuaalseid probleeme käsitlevatest küsimustest.

Puitmajasektori elu- või avalike hoonete tootmis- ja ekspordimahust 90% moodustavad täna puitkarkasshooned, ülejäänud 10% kuulub palkkonstruktsioonidele. „Leidsime, et kõige tugevam töö  lahendas sel aastal puitkarkasshoonete akustikaga seonduvaid kitsaskohti,“ ütleb Väer. „Ettevõtted ekspordivad täna suures mahus 4-5 korruselisi kortermaju. Akustika temaatika peab olema nendes hoonetüüpides lahendatud hindele „viis“.“

Konkursi korraldaja, Eesti Puitmajaklastri juhi Lauri Kivili hinnangul on selle aasta teadustööde hulgas ka suurepärane lugemismaterjal poliitikakujundajatele. „Soovime täna näida tõeliselt rohelise riigina. Kui vaatame ehitussektorit, siis moodustab see ligi 40% maailma CO₂ heitmetest, aga sammud selle kolossaalse numbri vähendamiseks on olnud liiga tagasihoidlikud“, ütleb Kivil. Kivili hinnangul peaks riik küsimust lahendama oluliselt terviklikumalt ning keskkonnasäästlike ja innovaatiliste ehitusviiside edendamiseks soodustama erinevate regulatsioonidega suuremas mahus just puidu kasutamist. „Magistritööd toovad selles osas väga selgelt esile riikliku keskkonnasäästliku ehitusviisi edendamise puudulikkuse ning oskamatuse olla innovaatilise ehituse eestvedaja,“ lisab Kivil.