Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitussektor tunneb end kindlalt
Ehituse kindlustunde indikaator on pikaajalisest keskmisest oluliselt kõrgem. Kui pikaajaline ehk 1992-2018 aasta keskmine indikaatori näit on ehitusel -1,4, siis märtsis oli see 8,8 ning juunis 11,5, kirjutas Ärileht.
„Suurim tõus mis on olnud ning mis on vedanud majanduskasvu ja konjunktuuri on olnud ehitussektor,“ tõdes konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing, lisades, et teistes sektorites sellist märgatavat tõusu ei ole.
Ehitusettevõtetel on ehituslepinguid portfellis viie kuu peale ette, mis on Josingu kinnitusel parem seis kui eelmisel aastal samal ajal. „Portfelli maht hakkab jõudma buumiaastate tasemele,“ lausus ta.
Suurima probleemina toovad ehitusfirmad välja tööjõupuuduse. Suurima takistusena tõid selle välja 44% küsitletud ettevõtetest, sealhulgas 57% elamute ehitajatest.
Riigihankel nõutav ehitusinseneri 7. taseme kutse ei tähenda automaatselt, et sama projekti juhtimise kogemusest piisab kutse taastõendamiseks. Kutse hindamise põhimõtted peaksid olema selged ja läbipaistvad, et insenerid ja ehitusettevõtjad saaksid oma tegevust paremini planeerida, kirjutab Fondia ehitusvaldkonna ekspert ja vanemnõustaja Kätlin Hinnov.