Ehitisele esitatavad nõuded tulenevad nii avalik-õiguslikest nõuetest kui ka eraõiguslikest nõuetest. Kaasomandiga seoses tekkinud vaidlused on ülimalt olulised ehitamise kontekstis, sest mitme omanikuga kinnisasjade puhul on vajalik välja selgitada, kas lisaks ehitusloale või teatisele on vajalik ka kõigi omanike luba ehitustööde tegemiseks.
Pane tähele!
Uuendasime oma tootemarki ja viisime selle vastavusse toote praeguse sisuga. Käsiraamatud alustasid paberväljaandena, mida pikka aega toetas käsiraamatute veeb. Nüüdseks on esikohale tõusnud digitaalne sisu ja võimalused, mida see pakub, seetõttu leidsime, et on aeg muuta ka tootemarki. Edaspidi saate tellitud käsiraamatut kasutada teabevara nime all.
Täiendusi saate veebis lugeda varem kui paberil:
www.teabevara.ee.
Ehituse teabevara 63. täiendus ilmub septembris 2018.
Ehitise omandiõigust ja sellest tulenevaid nõudeid on kohtupraktikas korduvalt käsitletud, viimati Riigikohtu poolt 2018 aprillis. Riigikohtu praktika on läinud aga järjest detailsemaks (vt täpsemalt ptk 2.1.). Ehitisega seonduvaid asjaõigusi on käsitletud ka ptk-des 2.2. ja 2.3.
Ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalikku vee erikasutusluba on Riigikohus käsitlenud viimaste aastate jooksul mitmeid kordi. Viimati leidis kohus 2018 aprillis, et kasutusluba ei saa seada sõltuvusse asjaõiguslikest nõusolekutest ja seega ei saa kasutusloa väljastamist siduda selliste asjaõiguslike nõusolekutega (ptk 2.4.).
Omanikujärelvalve leping on käsundusleping, mitte töövõtuleping ja seega ei kehti omanikujärelevalve teostamisele samad reeglid, mis ehitustöö tegemisele (vt ptk 12.1.).
Mai lõpus allkirjastati ja juunis (03.06.2018) jõustusid õigusaktiga fikseeritud nõuded avalikke teenuseid pakkuvatele ehitistele. Nimelt jõustus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. Varem on erinõudeid käsitletud erinevates standardites, nüüd aga on toodud regulatsioon õigusakti tasandile. Määruse järgi tuleb alates juunist kohustuslikus korras selliste ehitiste, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenuseid, püstitamisel, laiendamisel ja ümberehitamisel ning ehitises avalikkusele suunatud teenuse osutamise alustamisel tagada võimalus puuetega inimestele kasutada nimetatud teenuseid ja seega ka ehitist.
Regulatsioon käib avalikkusele suunatud teenuseid osutavate ehitiste kohta ja seega on vaja teada, millised on avalikkusele suunatud teenused. Niisugust loetelu ei ole määruses ega ka muudes õigusaktides üheselt fikseeritud (selgitus on toodud määruse seletuskirjas), seega on omavalitsusel võimalik mõistet ise sisustada. Kindlasti kuuluvad aga mõiste alla administratiivasutused, pangakontorid, haridusasutused jms.
Määruse seletuskirja kohaselt nt büroohooned loetellu ei kuulu ja seega ei ole vaja ka nõudeid täita. Määrus annab omavalitsusele ka võimaluse määratleda planeeringus või projekteerimistingimustes, kas kavandatav ehitis peab vastama puuetega inimeste erivajadustest tingitud nõuetele või mitte.
Määruses on kajastatud erinõuded nii hoonete kui ka avalike objektide (s.o pangaautomaadid, teenindusletid jms) kohta, samuti liikumisteede, parklate ja avalike teede kohta. On oluline, et kui varem sai omavalitsus otsustada, kas nõuab standardi järgimist või mitte, ehk kas on vaja toitlustusettevõttes invatualetti või mitte, siis nüüd tuleb kohaldada õigusakti ning esitada vastav nõue (ptk 7.2.7.).
Seotud lood
Maja ehitamisel mõeldakse algusfaasis pigem vundamendi, katuse ja küttelahenduse peale ning sisustust hakatakse reeglina planeerima siis, kui parkett on paigaldatud ja seinad värvitud. Tegelikult kõlab nagu katastroofi valem, sest köök ei ole lihtsalt mööbel ja selle esimesi samme peab kindlasti kavandama juba ehitusjärgus. Miks? Majaehitaja Madis selgitab kohe välja.