Hoonete ja haljasala samaaegne ehitus ei ole hea mõte

Maastikuarhitekt Ülle Krišakov osaühingust Kivisilla selgitas saates Eramaja ehitus, et maastikuehitust ei tasu oma kodu rajamisel jätta hoonete ehitusega samale ajale, kuna üks tegevus hakkab teist segama. Valminud aias vajab kõige suuremat hooldust aga muru, millele on õnneks aga oluliselt hõlpsamalt käsitletavaid alternatiive.

Maastikuarhitekti koostatud projekt hõlmab Krišakovi sõnul taimede ja haljastuse kõrval ka vertikaalprojekteerimist, teedeplaane, võimalik et ka veekogusid, pergolaid, lehtlaid, välimööblit, konteinerid ja ka välisvalgustuse lahendusi. Tihtipeale on maastikuarhitektid leidnud omale partneriteks maastikuehitusega tegelevaid ettevõtteid, keda nad võiksid haljastusprojektis olevate tööde teostajatena ka soovitada. „Seda tegevust ei saa hoonete ehitusega paralleelselt teha, üks segab väga teist ning mõte seda üritada ei ole hea,” kinnitab Krišakov.

Krišakov toob lisaks saates välja, et haljastuse peale võiks mõelda juba oma tulevase kodu jaoks krunti valides. Tihti vaatavad inimesed krunti valides selle hinda või ka piirkonda, ent samas on inimeste huvi aianduse vastu ju erinev ja sellest lähtudes võiks ka krunti valida. „Ühed soovivad, et see oleks hästi lihtsasti hooldatav, teised panustavad meelsasti suurele töömahule. Kui on viljakad pinnased ja taimed kasvavad hästi, sobib taolises piirkonnas krunt rohenäpule. Samas kui soovitakse kodu näiteks Suurupisse, kus praktiliselt mulda paepealsel ei ole, siis ei ole suurt aiapidamist mõtet planeerida,” selgitab Krišakov.

Looduslike tingimusi ümber kujundada, seda parandada ja täiustada Krišakov väga suures mahus ei soovita. „See on tunduvalt kallim ja sekkuvam, nõuab teatud ressursse. Targem on ikka loodusega kooskõlas elada, ütleb Krišakov ja toob välja, et 50-60% aeda planeeritavatest taimedest võiksid olla sellele kasvukohale sobivad. See annab tema sõnul ka inimesele hoolduses piisavalt hingetõmmet, sest taim kasvab sobivas kohas paremini ka vähema hooldusega.

Saates tuleb kõne alla ka asjaolu, et eestlane armastab aias väga muru. Krišakov tuletab siiski meelde, et muru vajab kõige rohkem hooldust ja on töömahukas. „Muruks nimetame neid kooslusi, kus kasvavad ainult kõrrelised,” märgib maastikuarhitekt. Õige muru saamiseks tuleb seda süsteemselt iga nädal niita, et see kasvaks tihedaks. Muru nõuab ka kaks korda aastas väetamist ja vähemalt korra õhutamist.

Küll aga ei ole muru vaja Krišokovi kinnitusel liiga tihti kasta, eesti kliimas tuleb seda teha vaid põuastel perioodidel. Taimi pole tema kinnitusel vaja niipalju poputada, sest siis nende juurestik kujuneb välja mitte liiga sügav, vaid pinnapealne. Kes aga muru hooldust liiga keeruliseks peavad, neile soovitab maastikuarhitekt lilleniite või lihtsaid talurohtlaid.

Kuula saadet SIIT

Saatejuht on Lauri Leet.

Saadet toetab Bosch.

FOTO: Meeli Küttim  
Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785