Autor: Ehitusuudised • 8. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puidutööstus on Eestis tööõnnetuste toimumise sageduse suhtarvult 100 000 töötaja kohta esikohal. Eelmisel aastal juhtus puidutööstuse ettevõtetes 399 tööõnnetust, neist 93 olid raskete tagajärgedega.

Sihtkontrolli käigus kontrolliti töövahendite ja liikumisteede korrasolu, isikukaitsevahendite kasutamist, töötajate olmetingimusi ning tervisekontrolli läbimist.

Töövahenditega seotud rikkumisi avastati 250. Neist 36% puhul oli eemaldatud töövahendi liikuva osaga kokkupuudet vältida aitav kaitse. Puuduseid esines ka töövahendite perioodilise kontrolli ning nende kirjalike vormistamise osas. Põhjenduseks toodi sageli, et töövahendit kontrollitakse siis, kui seade enam ei tööta või et seade olevat sootuks hooldusvaba. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul pole aga ükski töövahend hooldusvaba.

„Puidutööstuses on üks põhilisi õnnetuse põhjusi katkise tööriistaga töötamine. Ka selle kontrolli käigus nägime liiga mitmeid tööriistu, millel puudusid kaitsekatted, terituskettad olid vigased, kaitseklaasid mõrased. Paraku on need õnnetuse väljakutsujad ning sarnaste õnnetuste tagajärjed on valdavalt väga tõsised,“ lisas Oja.

44 ettevõttel puudusid või olid puudulikud töövahendite ohutusjuhendid. Liikumisteede ja erinevate märgistustega seotud rikkumisi oli kokku 105. Enamikes ettevõtetes olid töötajad varustatud vajalike isikukaitsevahenditega, kuid 33 ettevõttes töötajad neid ei kasutanud. 40 ettevõtte töötajad ei olnud käinud tervisekontrollis.