Tulevaste arhitektide fookuses on Eesti tüüpkoolimajade ruumilahendus

7. ja 8. juunil kaitsevad tulevased arhitektid Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemias oma magistritöid, kus paljude ajakohaste teemade kõrval võib eriti esile tõsta tööd, mis keskenduvad tüüpkoolimaja ruumilahenduse innovatsioonile, Harku karjääri ning Ida-Viru kaevanduste säästvale taaskasutusele ning Pelgulinna asumikeskusele. Sel suvel lõpetab tehnikaülikooli neljas lend uue põlvkonna arhitekte.

Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia professor Irina Raud rõhutab, et arhitektuur on ühiskonna arengu peegeldus, kus peegelduvad nii vajadused ja võimalused, arhitekti ülesanne on neid peegeldusi märgata ja realiseerida oma loomingus. „Meie arhitektuurimagistrid on hinnatud oma eriala spetsialistid, kes on viljakad oma igapäevases töös ja väga edukad arhitektuurivõistlustel,“ tunneb professor Raud oma õpilaste üle suurt uhkust.

Näiteks tuleb lähipäevil kaitsmisele töö, milles on põhjalikult analüüsitud Eestis tüüpkoolimaja 221-1-321 kaasajastamist lähtudes muutunud õpikäsitlusest. Põhjaliku analüüsi tulemusel on kavandatud huvitava ruumilahendusega innovatiivne ja arhitektuurselt mitmekülgne koolikeskkond, mis võiks olla teetähiseks 60-ne analoogse kooli korrastusprojekti koostamisel üle Eesti.

Samuti on tehtud põhjalik analüüs Ida-Virumaa endistest kaevandustest koos ettepanekuga rajada Jõhvi linna teadus- ja arenduskeskus ENERGOPOL, kus hakatakse tegelema rikutud maade taaskasutamise probleemidega. Töö teoreetilises osas on kasutatud ka seniseid TTÜ teadlaste uuringuid. Sarnasel teemal on ka teine magistritöö, mis käsitleb endiste karjääride säästvaid taaskasutamise võimalusi pakkudes välja motospordikeskuse loomist Harku karjääri.

Arhitektuurimagistrandid esitavad oma ideid Tallinna Liiva kalmistu tavandihoone ja mälestuspargi, Viljandi termide ja holistilise teraapia keskuse, rahvusooperi hoone, Saue 3.0 kompaktse linna, Pelgulinna asumikeskuse ning Pärnu jõe äärsete külade elavdamise teemadel.