Autor: Lauri Leet, kaasautor • 7. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fassaad peab olema soojapidav ning nägus. Pea kõikide fassaadisüsteemide jaoks on kriitiliselt tähtis täpne ja kvaliteetne projekt. Meil Eestis ei hinnata intellektuaalset tööd ning selle põhjuse leiab minevikus läbi elatud Nõukogude perioodist, kinnitab Kärp. „Projekt oleks nagu vähetähtis ja see hangitakse kusagilt pool-juhuslikult,” sõnab ta ja rõhutab, et fassaadisüsteemi valik majale peabki algama juba projekteerimise ajal.

Mittetuulduvatest fassaadidest on enamlevinud mitmesugused tellis- ja krohvifassaadid. Telllisfassaadid on klassikalistest fassaadidest Kärpi sõnul ka kõige kestvamad ja vastupidavamad. „Säärased fassaadid on väga levinud Saksamaal ja ka näiteks üsna palju Soomes. Meil on esimeseks probleemiks nende juures mõistagi hind,” toob Peeter Kärp välja. Ta sõnab, et alternatiiviks võiks siinkohal olla klinkerplaadid, mis on tellisfassaadi imitatsiooniga, aga on aga tellistest kergemad ja mille värvivalik on ka väga suur.

Tuulduvatest fassaadidest on üks levinuimaid mõistagi klassikaline puitvooder, mida on aastasadu kasutatud ja mille kohta on Eestis kogemus päris suur, ent mille põhiline miinus on Peeter Kärpi sõnul see, et puitvooder vajab paratamatult regulaarselt hooldust, värvimist. Puitvoodrile üheks alternatiiviks võiks olla jällegi praktiliselt hooldusvabad tsementplaadid, mille seast leidub ka puitlaudist meenutavaid materjale.

Eestisse jõuab suundumus hilinemisega

Lisaks toob Kärp välja näiteks ka väikesemõõdulised Dacora katuseplaadid, mis algselt olid ainult katusematerjal, mida aga kasutatakse järjest enam ka fassaadidel. „Üldse on viimased paarkümmend aastat levinud trend, et fassaadidel kasutatakse üsna palju katusematerjale,” sõnab Kärp ja ütleb, et ka Eestisse on see suundumus väikse hilinemisega jõudnud. „Kuigi turundusinimesed räägivad muud, on selle peamine põhjus ikkagi see, et see on oluliselt ökonoomsem, Euroopas on nii välja kujunenud olukord, et katusematerjalid on oluliselt odavamad kui fassaadimaterjalid.”

Metalli kohta ütleb Kärp, et kahjuks on Eestis välja kujunenud, et kui öeldakse, et metallkatus või metallfassaad, tähendab see ainult terast. „Tõsi, tsingitud terasplekk on meil kõige levinum metallkatus, ent see ei ole mujal Euroopas sugugi nii,” kinnitab Kärp. Ta toob välja alternatiive: Kesk- ja Lääne-Eurooapas on kõige levinum hoopis alumiinium, sealt edasi järjest kallimaks ja paremaks lähevad katuse- ja fassaadimaterjalidena titaan ehk täistsink ja vask. Viimane on eriti hinnatud, vastupidav ja nägus materjal, ent kuna selle metalli nõudlus on suur, kajastub see ka üsna krõbedas hinnas.

Saatejuht on Lauri Leet.

Saatesarja aitab kuulajani tuua Bosch.