Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta I kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 21% rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 29%.
I kvartalis ehitati omal jõul 559 miljoni euro eest, sellest hooneid 442 miljoni ja rajatisi 117 miljoni euro eest. 2017. aasta I kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 27% ja rajatisi 4% rohkem.
Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hooneehitus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes hooneehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka rajatiste ehitus.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2017. aasta I kvartaliga võrreldes ligi kaks korda ja seda põhiliselt hooneehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 5%, mullu samal ajal 11%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitisregistri andmetel lubati 2018. aasta I kvartalis kasutusse 1676 uut eluruumi ? 414 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.
2018. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 1524 eluruumi ehitamiseks, seda on 14% vähem kui möödunud aasta I kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 246 mitteelamut kasuliku pinnaga 152 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus- ja büroopinda. Kasutusse lubatud mitteelamute pind ja maht olid väiksemad kui 2017. aasta I kvartalis.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.