7. mai 2018
Jaga lugu:

Puithoone tuleohutusele tuleb mõelda projekti staadiumis

Väike_maarja tulekatse.  Foto: Sisekaitseakadeemia

Tuleohutuse vaatevinklist ohutuid kaasaegseid puithooneid iseloomustavad tavalistest puithoonetest erinevad lahendused, ütleb Sisekaitseakadeemia tuleohutuse ja inseneriainete õppetooli juht Rait Pukk.

Registreeru turva- ja tuleohutuskonverentsile SIIT. 

Ta on puitehitiste tuletemaatikaga põhjalikumalt tegelenud viimased neli-viis aastat. Selle aja jooksul on Pukk käinud puitehitiste tuleohutuse küsimusi uurimas mitmes välisriigis ja püüdnud aru saada, kuidas erinevad riigid puitehitiste ohutuse tagavad.

“Võib öelda, et kaasaegsed hooned ei ole lihtsalt uued puithooned. Tarvitusele on võetud tuleohutust tagavaid meetmeid ja tõepoolest jälgitud, et need hooned oleks ohutud,” ütles Pukk kinnisvarauudised.ee-le.

Kui detailplaneeringus antakse kiviehitistest lähtuv maksimaalne korruste arv ja kinnistu täisehituse protsent, siis puithoone tuleohutuse detailidele hakatakse ekstra tähelepanu pöörama projekti staadiumis. Tasub teada, et kivihoonega võrreldes on puithoone vahelae kõrgus suurem ning seetõttu ei pruugi saada nii mitme korrusega puidust hooneid ehitada, nagu detailplaneering maksimaalse korruste arvuna lubab. Ka puithoonete fassaadid planeeritakse teisiti.

Tuleohutuskonsultant arenduse juures

Mujal maailmas, olgu näiteks Šveitsis, täidab tuleohutuskonsultant omanikujärelevalvega sarnast funktsiooni, märkis Pukk. Tuleohutuskonsultant on arendustegevuse juures rakkes alates varastest etappidest kuni valminud hoone üleandmiseni.

Tuletõkketoodete valik on äärmiselt suur. On üsna tavaline, et ehitusel kasutatakse iseenesest häid tooteid, kuid seda tehakse valesti. Paljuski on vead tingitud teadmatusest või ehitajate-kinnisvaraarendajate kogenematusest spetsiifiliseks kiskuvates tuleohutuse küsimustes.

Rait Pukk räägib turva- ja tuleohutuskonverentsi ettekandes puithoonete fassaadidest, kandekonstruktsioonidest ning 2017. aastal kehtestatud siseministri määrusest, mis lubab nüüd ka Eestis puidust kõrghooneid ehitada. Lisaks toob ta välja kaasaegsete puithoonete ning uute puitmaterjalide tuleohutuse eripärad.

Nagu teame, lähtuti puithoonete tuleohutuses muudatusi toonud määruses sellest, et hooneid ehitatakse puitelementidest, -moodulitest ja liimpuidust postidest ning taladest, mida on kasutatud näites jäähalli püstitamiseks Tallinnas Lasnamäel. Nüüd on Eestis tootma hakatud ja ka siinsele turule on jõudnud täiesti uus materjal – ristkihtliimpuit.

Linnaehituses üle kogu maailma perspektiivseks peetav ristkihtliimpuit on Eestis täiesti uus tootegrupp. Ettekandes põgusalt tutvustatava Väike-Maarja tulekatse peamiseks eesmärgiks oli seetõttu leida ja praktikas järele proovida ehituslik lahendus, kus ristkihtliimpuidust korrusmaja korteri sisustus ära põleb, kuid tuli seejärel iseeenesest sumbub.

Autor: Anne Oja Kinnisvarauudised.ee

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee