Korteriühistud saavad 100 miljonit lisatoetust
Riigieelarvestrateegia läbirääkimiste käigus otsustas valitsus eraldada neljal järgmisel aastal korterelamute rekonstrueerimiseks 100 miljonit eurot. Päikesepaneelide soetamiseks mõeldud toetusmeetmele lisandub 1 miljon eurot.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et elamumajandusse investeerimine on olulise tähtsusega, sest olemasolev elamufond ei uuene jätkusuutlikult, on halvas seisukorras ja tarbib palju energiat.
"Rekonstrueerimistoetusega on korda tehtud 160 maja ning tegemisel ehk taotlus rahuldatud veel 240-l, kuid Eestis vajab rekonstrueerimist ca 13 000 enne 1993. aastat ehitatud korterelamut," ütles Palo, " ilma riigi toeta ei suuda eraomanikud korterelamuid vajalikus mahus rekonstrueerida ning elamufondi olukord halveneb."
Kuna Euroopa Liidu struktuurfondide kaudu eraldatud 102 miljonit korterelamute rekonstrueerimiseks said taotlustega kaetud juba möödunud sügisel, kuid vajadus renoveerimiseks on endiselt kõrge ning korterühistute valmisolek suur, siis otsustas valitsus toetuseks eraldada lisaraha.
Lisarahaga oleks võimalik toetada ligikaudu 100 korterelamu rekonstrueerimist aastas. Tulemuseks on ligi 50 protsenti kütteenergiasäästu ja seeläbi CO2 emissioonide vähenemine ning parem ja tervislikum elukeskkond.
Taastuvenergia kasutuselevõtuks eraldatakse riigieelarvest järgmisel aastal miljon eurot lisaks ka päikesepaneelide toetusmeetmele. See tähendab, et päikesepaneele saab paigaldada tänavu 1,4 miljoni euro eest ning järgmisel aastal veel 1 miljoni eest.
Korterelamute rekonstrueerimise toetus on mõeldud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu.
Päikesepaneelide toetus on suunatud põhiosas väljapoole Tallinna linna ja taotlejateks võivad olla riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, mittetulundusühingud, äriühingud, sihtasutused, seltsingud või korteriühistud.
