Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liginullenergia: nutame, aga teeme ära
Konverentsil Säästlik hoone peetud arutlusringis otsiti vastust küsimusele, kas 2020. aasta algul kehtima hakkav üleüldine liginullenergiahoonete nõue võib põhjustada ehitusmahtude langust või mitte ja kuidas ehitus- ja kinnisvaraettevõtted valmistuvad üleminekuks liginullenergiahoonete ehitamisele.
Foto: Pixabay
Arutelus osalesid AU Energiateenuse juht Aivar Uutar, 1Partner Advisory juhtivpartner Erkki Ääremaa ja Adven Eesti energialahenduste ekspert Kevin Vaher. Vestlust juhtis kinnisvaraarendusettevõtte Kapitel arendusprojektide juht Rait Riim.
“Liginullenergianõuete pärast ei juhtu küll midagi. See, kas majandustsükkel on nende jõustumise ajal faasis, et kortermaju ehitatakse palju, või ei ole, on tingitud paljudest muudest asjadest,” ütles Erkki Ääremaa.
Ääremaa tunnistas, et ühtegi konkreetset tegevust nende ettevõttes sellega seonduvalt plaanis pole. “Praegustest normatiividest tulenedes arvan, et saame oma energiaklassi üsna kergelt C-st B-sse. Siis on vaja minna veel 20 pügalat, et saada A-sse,” nentis ta, et erilisi ettevalmistusi selleks ei tehta. “Oleme kõik üle elanud, elame ka selle,” kinnitas Ääremaa ettevõtte suhtumist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aivar Uutar lisas, et hädaldamist kuuleme sellele teemal arvatavasti omajagu. “Usun, et nuttu ja kisa tuleb palju ja proovitakse erineva nurga alt enda positsiooni kindlustada, aga suures pildis läheb elu edasi. Nutetakse, aga ollakse valmis,” kommenteeris ta küsimust, kuidas ehitus- ja kinnisvarasektor on liginullenergianõueteks valmis.
Adven Eesti energialahenduste eksperdi Kevin Vaheri sõnul on ärikinnisvara puhul liginullenergianõuete kehtima hakkamisest tulenevad tegevused marginaalsed. “Vabaturumajandus reguleerib kommertsvaldkonna ise ära,” märkis ta.
Vaher lisas, et kui elamusektoris ja eraisiku jaoks on pikema vaate võtmine lihtsam – hoone elukaar on paarkümmend aastat –, siis ärikinnisvara korral on see tunduvalt keerulisem.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.