Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liginullenergia: nutame, aga teeme ära
Konverentsil Säästlik hoone peetud arutlusringis otsiti vastust küsimusele, kas 2020. aasta algul kehtima hakkav üleüldine liginullenergiahoonete nõue võib põhjustada ehitusmahtude langust või mitte ja kuidas ehitus- ja kinnisvaraettevõtted valmistuvad üleminekuks liginullenergiahoonete ehitamisele.
Arutelus osalesid AU Energiateenuse juht Aivar Uutar, 1Partner Advisory juhtivpartner Erkki Ääremaa ja Adven Eesti energialahenduste ekspert Kevin Vaher. Vestlust juhtis kinnisvaraarendusettevõtte Kapitel arendusprojektide juht Rait Riim.
“Liginullenergianõuete pärast ei juhtu küll midagi. See, kas majandustsükkel on nende jõustumise ajal faasis, et kortermaju ehitatakse palju, või ei ole, on tingitud paljudest muudest asjadest,” ütles Erkki Ääremaa.
Ääremaa tunnistas, et ühtegi konkreetset tegevust nende ettevõttes sellega seonduvalt plaanis pole. “Praegustest normatiividest tulenedes arvan, et saame oma energiaklassi üsna kergelt C-st B-sse. Siis on vaja minna veel 20 pügalat, et saada A-sse,” nentis ta, et erilisi ettevalmistusi selleks ei tehta. “Oleme kõik üle elanud, elame ka selle,” kinnitas Ääremaa ettevõtte suhtumist.
Aivar Uutar lisas, et hädaldamist kuuleme sellele teemal arvatavasti omajagu. “Usun, et nuttu ja kisa tuleb palju ja proovitakse erineva nurga alt enda positsiooni kindlustada, aga suures pildis läheb elu edasi. Nutetakse, aga ollakse valmis,” kommenteeris ta küsimust, kuidas ehitus- ja kinnisvarasektor on liginullenergianõueteks valmis.
Adven Eesti energialahenduste eksperdi Kevin Vaheri sõnul on ärikinnisvara puhul liginullenergianõuete kehtima hakkamisest tulenevad tegevused marginaalsed. “Vabaturumajandus reguleerib kommertsvaldkonna ise ära,” märkis ta.
Vaher lisas, et kui elamusektoris ja eraisiku jaoks on pikema vaate võtmine lihtsam – hoone elukaar on paarkümmend aastat –, siis ärikinnisvara korral on see tunduvalt keerulisem.
Kuula edasi saatest.
Seotud lood
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.
Enimloetud
3
Viimased uudised
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele