Autor: Lauri Leet, kaasautor • 19. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Urmas Aaskivi räägib BIM-projekteerimise juurutamisest Tallinna linna tellitud objektidel ja BIMprojekteerimisest laiemalt 28. veebruaril toimuval Ehituse tehnoloogiakonverentsil 2018. 

Pane ennast kirja SIIN.

Kuskil on mõistlikkuse piir – kui tahta projektis väga peensusteni ka kõige peenemate tehnosüsteemide ristumised lahendada ja vastuolud kõrvaldada, toob see kaasa mõneti mõttetu ajakulu, kuid ei pruugi seejuures olulist lisaväärtust anda. Ehituse käigus toimub ikka mitmesuguseid ümberkorraldusi, mistõttu tuleb sageli ka lahendust muuta, selgitab BIM projekteerimise spetsialist.

Mõneti on küsimus ka laiem. Ehitusettevõtjatega kohtudes on kuulda nii mõnigi kord kurtmist, et elukauged ja teoreetilised projekteerijad ei tunne reaalset turgu ning on tihti just tehnosüsteemide osas paberile joonistanud lahendusi, mis kohe sugugi mitte reaalsuseks saada ei taha, kuna pole vastavaid seadmeid, neid on ebamõistlik kasutada või esineb mingeid muid takistusi.

Väljamõeldu vormistamine

Kuid medalil on alati ka teine külg – kas projekt peaks olema võimalikult detailne ja vastavuses sellega, milline rajatav objekt reaalselt olema hakkab või on projekt vaid üldiste suundade näitaja, kus detailidesse niiväga minema ei peagi?

Uued suunad ehituses – mudelprojekteerimine, timmitud ehitus ja ehitusvaldkonna digitaliseerimine tervikuna justnagu eeldaks, et kõik liigub ka paberil (projektis) järjest täpsemaks ja detailsemaks, kus iga kui viimne lahendus on eelnevalt läbi mõeldud ja ehitusplatsil toimub vaid väljamõeldud lahenduste teatud mõttes automaatne vormistamine.

Kas ka nii päriselt läheb, näitab ilmselt ajas välja kujunev praktika. Kuulates, millist tähelepanu ja aega pühendatakse näiteks Põhjamaades projekteerimisele, millise põhjalikkusega püü-takse enne ehitama asumist lahendada kõik probleemid, võib siiski arvata, et Eesti ehitusturul on (digi)projekteerimise liigsest detailsuse astmest veel siiski vara rääkida.