Energiaettevõte Adven Eesti allkirjastas biokütust kasutava Kunda katlamaja ehituslepingud. Ligi 1,3 miljonit eurot maksva katlamaja ehitust finantseerib umbes poole investeeringu ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu struktuurifondide rahast.
Loo biokütuse katlamaja.
  • Loo biokütuse katlamaja.
  • Foto: Adven
Adven Eesti arenduse ja investeeringute valdkonna juhi Priit Tiidu sõnul on Kundasse rajatava hakkepuidul töötava katlamaja eesmärgiks tagada Kunda kaugkütteklientidele pikaajaliselt soodne hind. 
“Täna näeme selgelt, et biokütus on paljude piirkondade jaoks võimalikest valikutest parim, kuna see on kohalik eestimaine kütus, mille põletamisega kaasnev mõju keskkonnale on väike,” selgitas Tiit. “Kuna biokütuse hind ei sõltu muutlikust naftahinnast ja sellele ei rakendu aktsiise, on biokütusest toodetud energia tarbijatele pikaajaliselt stabiilse ja soodsa hinnaga.” Tiidu sõnul plaanib ettevõte viia lähimate aastate jooksul üle biokütusele kõik oma suuremad kaugküttepiirkonnad, kus on seni saadud soojust maagaasist - kokku ulatuvad need investeeringud 8 miljoni euroni.
Lisaks Kundale on Adven Eesti olnud abiks ka teistesse piirkondadesse paremate küttelahenduste leidmisel. Nii näiteks valmis ettevõttel detsembris uus puiduhakke katlamaja Viiratsis, lõppfaasis on katlamaja valmimine Adaveres ning uue katlamaja ehitustöid on alanud ka Väike-Maarjas.
Adven on üks Eesti suurimaid soojuse tootjaid, mis tegutseb kaheksateistkümnes kaugküttepiirkonnas üle Eesti. Ettevõte pakub energialahendusi tööstus- ja teenindussektoris, varustab soojusega era- ja ärikliente ning tegeleb maagaasi jaotamise ja müügiga. Ettevõttes töötab 75 inimest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.08.26, 06:00
Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele