Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis jääb puudu tervelt kolmandik insenere
Ehituserialasid kõrgkoolis õppima asujate arv on viie aastaga kahanenud neljandiku võrra ja ettevõtjaid kummitab peatne põud töötajate leidmisel.
Ehitus vajab aastas umbes 880 uut töötajat, kellest 385 spetsialisti ning 495 oskustöötajat, selgus sihtasutuse Kutsekoda korraldatud uuringust OSKA. Lähiaastatel jääb puudu umbes kolmandik insenerihariduse omandanutest, eriti praktilise suunaga inseneridest, kes töötaksid projekti- või objektijuhina.
Eriti keeruline on olukord tehnosüsteemide paigaldamisega, sest need lähevad üha keerukamaks ja suur puudus on kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridest.
Insenertehnilise personaliga on väga keeruline, möönis tehnovõrke paigaldava Viljandi ettevõtte Sovek juht Margus Keerutaja. “Eestis saab meie sektori inseneriks ainult tehnikaülikoolis ja insenerõppes. Aga inseneri kõrghariduse omandanud inimesed ei taha enam platsil tööd teha, nemad eelistaksid projekteerimist, kontoris. Tallinna tehnikakõrgkoolis veevarustuse alasid jälle ei õpetata, sealt keskastme juhte ei leia, sest see ei ole piisavalt populaarne,” rääkis Keerutaja Äripäevale.
Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusosakonna direktor Martti Kiisa nõustus Keerutajaga. “Tehnosüsteemide erialadega on seis kurb, sest seal üliõpilaste suurt tungi ei ole,” ütles ta. “Tehnikaülikoolis on spetsialistid olemas, kes seda haridust pakuvad ja meie oleme otsustanud, et täitugu siis pigem sealsed rühmad, ei ole mõtet piiratud arvu üliõpilaste pärast võistlema hakata. Aga kindlasti ei ole see pikaajaline lahendus, selles sektoris on vaja ka rakenduslikku väljaõpet,” lisas Kiisa. Ta avaldas lootust koostöös ehitusinseneride liiduga käima panna kõigepealt täiendkoolituse kursused ja hiljem otsida võimalusi tasemeõppes rühmade avamiseks.
Haridusministeeriumi kutsehariduse valdkonna asekantsleri Ivar Siku sõnul sõltub ehitussektor üsna tugevasti majanduse käekäigust. “Majanduslanguse ajal on mahti rohkem koolis käia, majandustõusu ajal palgatakse kõik koolipingist tööle. Siiski peab ütlema, et arvuliselt on kutsehariduses lõpetajate arv ehituserialadel viimasel viiel aastal veidi kasvanud,” rääkis Sikk.
Ehitussektori võimalusi piirab ka suur välismaal käivate töötajate arv, millest vähemalt kolmveerand töötab Soomes. Tööjõu-uuringu järgi käis püsivalt väljarännanuid arvestamata 2016. aastal Eesti alalistest elanikest Soomes ehituses tööl üle 12 000 inimese, mis on viiendik kõigist sektoris hõivatutest.
Loe täismahus artiklit Äripäevast.
Autor: Kristjan Pruul, Äripäev
Seotud lood
Ehitusmaterjalide tootja Bauroc tutvustab oma uut kaubamärgi stoneroc humoorika videokampaaniaga, mille viies klipis astub üles Sepo Seemani kehastatud kiviaja visionäär Ralf Rocstone ning mille valmimisel tuli appi ka tehisintellekt.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Suur uusarenduste ülevaade
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele