Eestis jääb puudu tervelt kolmandik insenere

Ehituserialasid kõrgkoolis õppima asujate arv on viie aastaga kahanenud neljandiku võrra ja ettevõtjaid kummitab peatne põud töötajate leidmisel.

Ehitus vajab aastas umbes 880 uut töötajat, kellest 385 spetsialisti ning 495 oskus­töötajat, selgus sihtasutuse Kutsekoda korraldatud uuringust OSKA. Lähiaastatel jääb puudu umbes kolmandik inseneri­hariduse omandanutest, eriti praktilise suunaga inseneridest, kes töötaksid projekti- või objekti­juhina.

Eriti keeruline on olukord tehno­süsteemide paigaldamisega,­ sest need lähevad üha keerukamaks ja suur puudus on kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridest.

Insenertehnilise personaliga on väga keeruline, möönis tehnovõrke paigaldava Viljandi ettevõtte Sovek juht Margus Keerutaja. “Eestis saab meie sektori inseneriks ainult tehnikaülikoolis ja insener­õppes. Aga inseneri kõrghariduse omandanud inimesed ei taha enam platsil tööd teha, nemad eelistaksid projekteerimist, kontoris. Tallinna tehnikakõrgkoolis veevarustuse alasid jälle ei õpetata, sealt keskastme juhte ei leia, sest see ei ole piisavalt populaarne,” rääkis Keerutaja Äripäevale.

Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusosakonna direktor Martti Kiisa nõustus Keerutajaga. “Tehnosüsteemide erialadega on seis kurb, sest seal üliõpilaste suurt tungi ei ole,” ütles ta. “Tehnikaülikoolis on spetsialistid olemas, kes seda haridust pakuvad ja meie oleme otsustanud, et täitugu siis pigem sealsed rühmad, ei ole mõtet piiratud arvu üliõpilaste pärast võistlema hakata. Aga kindlasti ei ole see pikaajaline lahendus, selles sektoris on vaja ka rakenduslikku väljaõpet,” lisas Kiisa. Ta avaldas lootust koostöös ehitusinseneride liiduga käima panna kõigepealt täiendkoolituse kursused ja hiljem otsida võimalusi tasemeõppes rühmade avamiseks.

Haridusministeeriumi kutsehariduse valdkonna asekantsleri Ivar Siku sõnul sõltub ehitussektor üsna tugevasti majanduse­ käekäigust. “Majanduslanguse ajal on mahti rohkem koolis käia, majandustõusu ajal palgatakse kõik koolipingist tööle. Siiski­ peab ütlema, et arvuliselt on kutsehariduses lõpetajate arv ehituserialadel viimasel­ viiel aastal veidi kasvanud,” rääkis Sikk.

Ehitussektori võimalusi piirab ka suur välismaal käivate töötajate arv, millest vähemalt kolmveerand töötab Soomes. Tööjõu-uuringu järgi käis püsivalt väljarännanuid arvestamata 2016. aastal Eesti alalistest elanikest Soomes ehituses tööl üle 12 000 inimese, mis on viiendik kõigist sektoris hõivatutest.

Loe täismahus artiklit Äripäevast.

Autor: Kristjan Pruul, Äripäev