Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tagasivaade: ehitussektor läbipõlemisel eesrinnas
Tööjõupuudusest tulenev töökoormuse kasv on mõjutanud suurt osa Eesti töötajatest, ehitus- ja kinnisvarasektor on üks kolmest läbipõlemise all enim kannatavast sektorist.
Foto: Pixabay
CV Keskus meenutas tänavust tööaastat kokku võttes, et maikuus läbi viidud uuring näitas, et tervelt 80% Eesti töövõtjatest on täheldanud endal, ülemusel või kolleegidel läbipõlemist.
Enim olid 2017. aastal ületöötanud assisteerimise- (49%), infotehnoloogia- (48%), ehituse ja kinnisvara- (47%) ning tervishoiusektori töötajad (46%). Kõige stressivabam töökeskkond oli küsitluse tulemuste põhjal finantssektori töötajatel.
"Arvestades kasvava tööjõupuudusega võib lähiaastatel tugevneda tööandjate surve lisatööle, kuna töökäte puudumisel tehakse ettevõtetes ümberkorraldusi. On väga tõenäoline, et need ümberkorraldused kasvatavad ka olemasolevate töötajate töökoormust," kommenteeris CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt uuringutulemuste avalikustamise aegu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Tööjõupuuduses on lihtne unustada, et töökoormuse tõstmine ei suurenda üks ühele tehtava töö väärtust. Ületöötamine ei ole lahendus tööjõukriisile, sest töötajate viljakus ei püsi päevast päeva rohkem töötades ühel tasemel, vaid hakkab tasapisi kahanema," lisas Auväärt.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.