Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 23. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raivo Rand räägib hetkel ehituses aktuaalsetest teemadest Eesti ehituskonverentsil 28.novembril Kultuurikatlas.

Pane ennast kirja SIIN.

„Kui vaatame seda, et töökätest on puudus, siis on ehituses buum. Aga kui vaatame, kui vähe on tegelikult ehitatud elamuid ja ka tootmishooneid, siis ei ole buumi. Jah, Tallinn on kraanasid täis, aga Elvas ja Põlvas ei ole. Buum on siis, kui seal on ka kraanasid täis,“ ütles Rand.

"2007. aastal oli ehituses umbes 80 000 inimest, nüüd on suurusjärk umbes 60 000. Ehituse platsimehi on umbes 25-30 000, mitte rohkem. Paljud on ära läinud ja meie haridussüsteem ei ole tootnud pikka aega piisavalt kvalifitseeritud ehitusmehi. Ja nagu näha – loodus tühja kohta ei salli ja nüüd tulevad ehitusmehed kolmandatest riikidest. Täpselt nagu kunagi läks eestlane ehitama Põhjamaadesse, siis nüüd tullakse Eestisse ehitama ida poolt. On ka seaduslikke tulijaid, kuid tõesti on väga suur probleem see, et Eestis liigub ringi väga palju ebaseaduslikku võõrtööjõudu," sõnas ta.

„Kui 2007. aastal oli 43 firmat, kus oli 100-250 töötajat, siis nüüd on neid alles jäänud 9. Meie tugevad alltöövõtjad on hävinenud. Meie objekti meeskonnad on palju suuremad, mistõttu tuleb tegeleda palju väiksemate alltöövõtjatega. Kuna turg on olnud pikalt ebakindel, siis kindlasti tööjõu küsimustesse pole nii palju süvenetud. Nüüd üritatakse lünki igal võimalusel täita. On palju neid töötajaid, kes tulevad 270päevase tööloaga, aga on ka ebaseaduslikke töötajaid. On inimesi ja firmasid, kes lausa helistavad ja pakuvad, et neil on pakkuda Poola tööjõudu tunnihinnaga 5-8 eurot, mis on alla turuhinna. Probleem on tõsine,“ rääkis Rand.

Tema sõnul on praegu ehitusettevõtja jaoks olukord keeruliseks aetud. „On kolm erinevat töötajate registrit, kus peab näpuga järge ajama. Minu arusaamist mööda on ka erinevatel ametkondadel erinevad tõlgendused, kes on ametlik töötaja ja kes ei ole. Meil oli politsei- ja piirivalveametiga pikk istumine, kus me olukorda arutasime. Ütlesime ehitusettevõtjatega, et palun, kirjutage meile kaks lehekülge, kes võib meil töötada ja kes mitte,“ ütles Rand.

Kuula Igor Rõtovi intervjuud Raivo Randiga.