Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nipid korteriehitajale, mis tagavad kasutusloa
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialist Aare Kais räägib veebiseminaril, kuidas saada pööningukorterite ja kortermaja teiste ümberehituste puhul kasutusluba.
Korterite kasutusloa teema on teravalt üles tõusnud seetõttu, et pangad ei taha juba paar-kolm aastat ümber ehitatud, kuid kasutusloata korterite ostuks eluasemelaenu anda. Samas on kinnisvaraturule tulnud korteritega hooneid, mis on ehitatud n-ö algsest projektist mööda. Üha rohkem on turule tulemas ka administratiivhoonetesse rajatud investeerimistooteid, mida müüakse sageli kui tavalisi, juba algselt elamispinnaks ehitatud tüüpkortereid.
Kasutuslubade veebiseminar
Registreeri end 13. detsembril toimuvale korterite kasutuslubade veebiseminarile SIIT!
Viimase veerandsaja aasta jooksul on korteriomanike ja korteriühistute tellimusel ümber ehitatud päris palju kortermaju. Seejuures on vaheseinu maha võetud, et avada kööke elutuppa, ühendatud vannitubasid ja WC-sid, rajatud garderoobe, klaasitud rõdusid. Tüüpprojektiga kortermajades on ka torusid ümber veetud, laienetud soklikorrusele, keldrisse, pööningule ning teistesse mitteeluruumidesse või üldkasutatavatele aladele.
Ehkki viimasel ajal tellitakse ehitajailt ja remondimeestelt päris kummalisi asju harvem, on aastate eest paljudes korterites üldisest küttesüsteemist erinevale küttesüsteemile üle mindud harvem. Samas tuleb ikka ette, et tellitakse näiteks kaminaid või gaasiahjusid sinna, kus katusest läheb välja vaid ventilatsioonikorsten ning algselt ei ole küttekoldeid olnud. Ühtlasi on juhtumeid, kus gaasiküttega tellija soovib oma kulusid vähendada loomulikust ventilatsioonist loobumisega jne, jne.
Keegi ei tea täpselt, kui palju juba ümber ehitatud ning kasutajaile ning nende naabritele ohtlikuks muutunud kortereid praegu on - ehitisregistris puuduvad ümberehituste kohta enamasti andmed. Korteriomanikud hakkavad kasutusluba ning ümberehituste tegijat taga ajama alles siis, kui on sunnitud oma eluaset müüma ja ostuhuvilised ei saa seda pangalaenuga soetada.
Aare Kais töötab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialistina alates 2005. aastast. Ehitusjärelevalve ja kasutuslubade menetlemisel on tal pikaajaline kogemus. Kais on õppinud Tallinna Kõrgemas Tehnikakoolis tööstus- ja tsiviilehitust ning lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis kütte ja ventilatsiooni eriala.
Milliseid dokumente on kasutusloa saamiseks üldse vaja, kuidas neid esitada ja mida teha, kui juba toimunud ehitustööd ei vasta praegustele normidele, räägime veebiseminaris.
Ühtlasi püüame vastata küsimusele, milliseid kulutusi kasutusloa hankimine endaga kaasa toob ning millistest ümberehitustest tasuks eos hoiduda, sest nende puhul ei olegi võimalik kasutusluba saada.
Seotud lood
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele