Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 30. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

(jõustus 01.07.2015)

§ 12. Nõuded välispiirdele(6) Hoone välispiirde keskmine õhulekkearv ei tohi ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(h·m2)]. Niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb tarindi kriitilised sõlmed (näiteks seina ja vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviik) lahendada võimalikult õhkupidavatena.

(7) Kui hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamiseks on tehtud energiaarvutus, siis hoone välispiirde keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust.

 

Paljud hooned on suhteliselt vanad ja nendes mugava sisekliima tagamiseks kulub oluliselt rohkem energiat kui tänapäevases võtmes vaja oleks. Suur osa selles ongi just kontrollimatutel õhuleketel läbi maja välispiirete, mille tagajärjel tekib toaõhus oleva niiskuse kondenseerumine külmadel pindadel. Sarnane probleem kaasneb ka uutes või renoveeritavates hoonetes kus tööde kvaliteedile ei pöörata piisavalt tähelepanu. Ajapikku hakkavad piiretes liigse niiskuse olemasolul arenema kõdu- ja hallitusseened mis kahjustavad maja konstruktsioone ja mis kanduvad õhuleketega ka siseruumide õhku. Inimesed viibivad väga palju oma ajast erinevates ruumides ja seetõttu on puhas õhk ja piisav ventilatsioon väga olulised. 

Õhutiheduse ja soojapidavuse osas on majad ehitatud läbi aegade väga erinevalt ja sellest tingituna on ka suured erinevused küttearvetes ja energiatarbes.

Majade ehitamisel oluline arvestada energiaarvutustega ning soojapidavuse ja õhutiheduse näitajatega. Õhutiheduse saavutamine nõuab hästi läbimõeldud lahendusi. Õhutõkke paigaldus ja liitekohtade teostus peavad olema tehtud nõuete kohaselt. Kuna õhutõke asub piirde sees, tuleb õhutihedust mõõta ehitusetapis, kui lisatihendamine on veel võimalik.

Ka loomuliku ventilatsiooniga hoonete piirded võivad olla õhutihedad. Värske õhk pääseb sel juhul ruumi värskeõhuklappide kaudu – ventilatsioon on kontrollitav ja õhk vajadusel filtreeritav.

Hea sisekliima seisukohalt mängivadki peamist rolli toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Halva õhutiheduse tõttu võivad hoone soojakaod läbi piirete olla oluliselt suuremad.

Hoonete tüüpilised õhulekkekohad:

* vahelae ja katuslae liitekoht välisseinaga

* aknad ja uksed ning nende ühenduskohad välispiiretega

* installatsiooni läbiviigud õhu- ja aurutõkkest

* küttekollete ja korstnate läbiviigud õhutõkkest

* pistikud, lülitid, harukarbid

Õhu- ja aurutõkkekihile esitatavad nõuded

* Õhu- ja aurutõkke materjalikiht peab olema õhutihe.

* Õhu- ja aurutõke peab ulatuma üle kogu hoone välispiirde pindala.

* Õhu- ja aurutõke ning selle kinnitussüsteem peavad vastu pidama hoone kogu kasutusea jooksul mõjuvatele koormustele.

* Õhu- ja aurutõkkematerjal ning selle liitekohad peavad säilitama õhutiheduse hoone kogu kasutusea jooksul.

* Õhu- ja aurutõkkesüsteem peab olema reaalselt ehitatav.

Lühidalt õhupidavuse mõõtemeetoditest

Hoonepiirete õhupidavust iseloomustab õhulekkearv q50 (ühik m3 / (h-m2 )). See näitab õhuvooluhulka (m3 /h), mis läbib 1 m2 suuruse pindalaga piiret, kui kahel pool piiret on teatud õhurõhkude erinevus (tavaliselt 50 Pa).

Hoone õhupidavust iseloomustatakse ka n50 arvu abil. Sel juhul on mõõtühikuks 1/h ja see väljendab õhuvahetuskordsust hoones, kui õhurõhkude erinevus kahel pool piiret on 50 Pa.

Õhupidavuse mõõtemeetod on mõlemal puhul sama. Kui tulemus esitatakse õhulekkearvuna(ühik m3 / (h·m2)), jagatakse 50 Pa juures mõõdetud lekkeõhuvool hoone välispiirete sisepindalaga ja kui õhupidavust väljendatakse õhuvahetuskordsusena n50 (ühik 1/h), jagatakse 50 Pa juures mõõdetud lekkeõhuvool hoone siseruumide kubatuuriga.

ISOVER VARIO® õhu- ja aurutõkkesüsteemi terviklahendus

Isover pakub õhu- ja aurutõkkesüsteemi Isover Vario®, mis on ruumide õhutihedamaks ja niiskuskindlamaks muutmise terviklik süsteem. Koos kohandatud tihendustoodete sortimendiga saab aurutõkke omavahelised liitekohad, samuti ka aurutõkke ning muude hooneosadega liitumise kohad muuta õhutihedaks. Korralik piirde õhutihedus on energitõhusa lahenduse väga oluliseks ja lahutamatuks osaks!

Isover Vario® KM Duplex UV on kiudkangaga tugevdatud poluamiidist valmistatud aurutõkke membraan seinte, põrandate ning lagede õhu- ja niiskustiheduse tagamiseks. Selle veeaurutakistus muutub suhtelise õhuniiskuse alusel. Talvel, kui õhu suhteline niiskus siseruumides on väike, on konstruktsioonides asuval kilel suur veeaurutakistus. See vähendab konstruktsioonidesse tungiva niiskuse hulka, mis hoiab ära kondenseerumise ja niiskuskahjustuste tekke ohu. Suvel, kui õhu suhteline niiskus siseruumides suureneb, kile veeaurutakistus väheneb ning see lubab niiskusel läbi Vario® membraani tungida ning konstruktsioon saab kuivada ka sissepoole. Muutuva veeaurutakistusega Vario® Duplex võimaldab konstruktsiooni tunginud niiskusel kergemini valja kuivada, tagades piirdekonstruktsioonide kuivaks jäämise. Isover Vario® KM Duplex UV on üks osa Isoveri õhutihedussüsteemist, mis koos süsteemsete abitoodetega (teibid, mastiksid, läbiviigutihendid jne.) tagab hoone õhutiheduse ning selle tulemusena niiskuskindlad ja energiatõhusad konstruktsioonid.

Lisainfot lahenduste kohta leiab aadressilt: www.isover.ee