Nordeconil valmis Kohtla-Järve reoveepuhasti

Lepingu kogumaksumuseks kujunes 4,2 miljonit eurot koos käibemaksuga.

„Nordeconi jaoks oli Kohtla-Järve reoveepuhasti projekteerimine ja ehitus väga oluline töö. See on viimaste aastate suurim keskkonnarajatis, sest vee- ja kanalisatsiooniprojekte on praegusel ajal Eestis väga vähe käimas. Tegemist oli ka põneva ja pingelise ülesandega, kuna töid tuli teha nii, et olemasolev puhasti töötaks tõrgeteta kogu ehituseperioodi vältel. Ainulaadse ja keeruka projekti õnnestumise eest täname koostööpartnerit OÜ-d Aqua Consult Baltic ja OÜ Järve Biopuhastuse tootmisteenistust,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Eestis domineerib rajatiste ehitusvaldkonnas juba pikemat aega teedeehituse ja -hoolduse osakaal. Keskkonnaehituse projektide rajamine pigem kiratseb ning keerulisemate insenerehituslike tööde lisandumine on ebaregulaarne.“

Erkki Suuroru sõnul on Järve Biopuhastus ja Nordecon koostööd teinud varemgi. „Nordeconi jaoks oli Kohtla-Järve reoveepuhasti ehitustööd juba teine koostöö Järve Biopuhastusega: 2012.–2013. aastal ehitati ja korrastati Kiviõli linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide mitmed piirkonnad,“ sõnas Erkki Suurorg.

Kohtla-Järve reoveepuhasti lepingu raames projekteeriti ja rajati:

sissevoolukambri uus sissepääs, paigaldati täiendavad torud nõrgvee otse juhtimiseks 4. bioreaktorisse ja avariimahutist otse 4. bioreaktorisse;jaotuskambris ehitati juurde kambrid 4. bioreaktori toitetorudele, paigaldati elektriajamiga kilpsiibrid veetasemete reguleerimiseks erinevate bioreaktorite vahel;rajatud analüsaatorite hoones paigaldati proovivõtja ja erinevad analüsaatorid;4. bioreaktor (25mX175mX5,1m) nõrgvee puhastamiseks;kemikaalihoones ehitati kemikaali vastuvõtusõlm ja rekonstrueeriti mahutid;täiendati automaatika juhtimissüsteemi SCADA vastavalt lisatud seadmetele ja anduriteleehitati uus ja rekonstrueeriti olemasolevad juurdepääsuteed.

Kohtla-Järve reoveepuhasti laiendamise tööd teostati riigihankena, mille kaasrahastaja on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Projekti toetasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium.