Vaata Riigihanke teabevara uusi täiendusi
1. septembril jõustunud riigihangete seaduse rakendamisel on juba saadud esimesed kogemused ehk siis selgunud on uue seaduse võlu ja valu.
Kindlasti on oluline, et isikute ring, kes peavad riigihankeid kohustuslikus korras kas kogu aeg või ainult teatud juhtudel tegema, on muutunud (vt ptk 3.2.2. ja 3.2.5.). Selgemaks on saanud ühishankija ja keskse hankija kohustused ja õigused (ptk 3.7.).
Väga positiivne on see, et seadusega on täpsustatud turu-uuringutega seonduvat (vt ptk 4.) ja fikseeritud selgemad reeglid teenuste kontsessioonidega seonduvalt (vt ptk 4.1.), samuti on selgesõnaliselt fikseeritud riigihanke määratlemise reeglid teenuste puhul (vt ptk 4.1.1.).
Riigihangete erandeid on muudetud ning oluliselt on vähenenud nn siseriiklikud erandid, lisaks on täpsustatud erandite kasutamise võimalusi (vt täpsemalt ptk 4.2.). Lõpuks on seadusesse sisse toodud EL-i seadusandluses juba 18.04.2016 jõustunud nõue, mille kohaselt ei tohi maksuvõlgade tõttu koheselt hankemenetlusest kõrvaldada, vaid peab andma heastamisvõimaluse (ptk 8.3.1.).
Uus ja väga keerukas hankemenetlusest kõrvaldamise alus on aga hankelepingute rikkumised (ptk 8.3.).
