Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Linnafoorum: Vanasadama piirkonnast peab saama kõigile avatud linnakeskus
Pane tähele!
Tallinna Sadama eesmärk on koostöös Zaha Hadid Arhitektidega jõuda 2017. aasta lõpuks Vanasadama Masterplaan 2030 valmimiseni. Pärast Masterplaani valmimist algatatakse vastavad detailplaneeringud ning töötatakse välja sobivad ärimudelid arenduste elluviimiseks. Arendused hõlmavad nii sadama-ala piirkonna väljaehitamist, sadama piirkonna taristu arendamist ja hoonete ehitust.
Tallinna sadama arendusjuht Hele-Mai Metsal räägib projektist Taristuehituse konverentsil 24. oktoobril.
Pane ennast kirja SIIN.
Linnafoorumi „Avatud mereääre Linnafoorum: uus Vanasadam“ fookuses oli Tallinna Sadama Masterplaan 2030 ja Tallinna Mereääre visioon, mille eesmärgiks on leida terviklahendus olemasoleva ja tulevase hoonestuse ning linnalise ja avaliku ruumi ühendamiseks sadama funktsioonidega. Sadama piirkonnast peab kujunema loomulik jätkuv osa Tallinna kesklinnale.
Kaks päeva Vanasadama piirkonna planeeringu üle arutlenud arhitektidest, linnaplaneerijatest ja erinevatest ekspertidest koosnenud töögruppide juhid toonitasid tulemuste esitlemisel vajadust luua just kohalikele atraktiivne ala.
Eesti Kunstiakadeemia teaduri Renee Puusepa juhitud töörühma hinnangul peaks suletud piirkonna vältimise tagamiseks olema defineeritud avaliku ruumi omanik, kelleks võiks olla sadam või linn, et avaliku ruumi kasutust ei piirataks ja see oleks ligipääsetav kõigile. Lisaks tõid nad välja vajaduse planeerida sadama ala tänavavõrk ning selle ühendamine tihedalt olemasoleva linnaruumiga - hooned ja nende otstarve võivad ajas muutuda, aga tänavad jäävad.
Tallinna Sadama arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsali juhitud töörühm leidis, et kesklinnas asuvat sadamat tuleks arenduse käigus kindlasti väärtustada, mitte ära peita. Olulised on Vanasadama ala nii füüsilised kui visuaalsed ühendused linnaga, et tagada ala muutumist aktiivseks kesklinna osaks mitte äärelinnaks. Kuna esimesed suuremad ehitustööd algavad aga ilmselt alles 5 kuni 10 aasta pärast, siis võiks juba täna luua kasvõi ajutisi lahendusi, mis inimesed sadama alale tooksid – olgu need siis festivalid, spordiüritused või ajutised rajatised, kus koos käia.
Kuhu paigutada ooperimaja?
Zaha Hadid Architects arhitekt Ludovico Lombardi töörühmas arutati aga juba konkreetsemaid probleemkohti – kuidas ühendada piirkond kultuurikilomeetriga, kuhu paigutada võimalik ooperimaja ning kas kohalikele võiks luua linna piires praamiühenduse, et ka nemad saaksid merelt linnale vaadet nautida.
Lisaks maailmas tunnustatud Zaha Hadidi arhitektidele osales Linnafoorumi teisel päeval ka mainekas Taani arhitekt Jan Gehl, kelle hinnangul on Vanasadama projekti puhul oluline, et n-ö vana ja uue linna vahele ei tekiks piiri, vaid üleminek oleks sujuv. See tähendab, et keskenduda tuleb mere äärde viivatele teedele ehk sissepääsudele, mitte lineaarsele promenaadile.
Linnafoorumi korraldas Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Tallinna Sadama, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Arhitektide Liiduga. Linnafoorumi arutelude tulemused on sisendiks Tallinna Sadamale ja Tallinna linnale ja ZHA edasistele tegevustele ja otsuste langetamisele.
Seotud lood
Uuesalu on noor, arenev ja looduskeskne küla Tallinna lähedal Rae vallas Tartu ja Viljandi maantee vahelisel alal, kuhu on kodu leidnud enam kui 300 leibkonda. Suure osa sealsetest majadest ehitas Tartal Grupp ja ettevõtte kinnisvara projektijuht Ard Ernits rääkis pisut ka elamute ehitusprotsessist Põdra tee ridaelamute näitel.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele