Vaksali ja J. Kuperjanovi tänava ristmiku rekonstrueerimise tulemusel on jaamahoone esisele kujundatud esinduslik ja hubane linnaväljak, kus rongile mineja või rongilt tulija saab aega veeta. Jaamahoone ette saavad sõita nüüd vaid ühissõidukid.
„Tartu vaksalihoone esine moodustab nüüd koos hoonega kauni terviku ja kogu raudteejaama ümbrus on muutunud liiklejatele mugavamaks ja ohutumaks,“ ütles linnapea Urmas Klaas.
"Valminud terviklahendus kordab kaasaegses võtmes ajaloolist 19. sajandist pärit lahendust, mil jaamahoone ees asus kompaktne pargiala," rääkis esialgse idee autor linnaarhitekt Tõnis Arjus.
Kergliiklejale sõbralikumaks on muutunud rekonstrueerimistööde käigus kogu piirkond. Kahele poole Vaksali tänavat on ehitatud 1,5 meetri laiused jalgrattarajad ning Näituse tänavalt Vaksali 12b parklani kulgev raudteeäärne eraldiseisev 4 meetri laiune kergliiklustee. Jalgrataste parkimiseks on rajatud varjualused ja kaks nutiparklat. Tartus esmakordselt on Vaksali ja Näituse tänava ristmikule tehtud "Jalgratturite ooteala" märgistus, mis lubab jalgratturitel punase fooritule ajal ohutult sõidurada vahetada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Remondi käigus ehitati Vaksali tänaval välja sademeveekanalisatsioon, rajati uus valgustus ja remonditi sõidu- ja kõnniteed. Sõidukitele rajati piirkonda kaks parkimisplatsi,
Vaksali tänava ja jaamahoone esise väljaku projekteerisid Tinter-Projekt OÜ ja Kino Maastikuarhitektid OÜ, ehitas AS Tref ja ehitusjärelevalvet tegi Taalri Varahaldus AS. Tööde kogumaksumus oli 1 731 395 eurot.
Vaksali-esise väljaku rekonstrueerimine on üks osa projektist "Tartu raudteejaama arendamine ja ligipääsetavuse suurendamine", mida rahastatakse ligi 80 protsendi ulatuses EL Ühtekuuluvusfondist.
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.