Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 11. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sven Pertens räägib olukorrast taristuehituses 24. oktoobril toimuval Taristuehituse konverentsil.

Ettekanne teeb ülevaate taristuehituse turust üldisemalt – arengutest, prognoosidest ja ootustest. Millised on trendid ja kuidas kujunevad teedeehituse hinnad? Teehooldajad muutuste tuules- kui suur on konkurents, kuidas kujunevad hinnad ja mida toob kaasa Eesti Teede erastamine? Räägime ka taristuehituseks vajaminevate materjalide kvaliteedinõuetest, kaevandamislubadest, kas eelistada import- või kodumaist materjali. Üle ega ümber ei saa ka tööjõudu puudutavatest teemadest– kas kvalifitseeritud spetsialiste leiab Eesti turult või tuleb vaadata pigem piiri taha? Mida toovad Eesti teedeehitajale Rail Balticu hanked ja ehitus?

Pane ennast kirja SIIN.

"Otseselt mõjutavad ehitussektori käekäiku investeering hoonete energiatõhususe parandamisse ja teedesse, ühtekokku ligi 700 miljonit eurot, ehk pea viiendik eelarveperioodiks Eestile eraldatud toetusest,» rääkis ta. «Keskmiselt seega sada miljonit eurot eelarveperioodi iga aasta kohta, mis on omakorda umbes viis protsenti Eesti ehitussektori aastakäibest."

Pertens lisas, et eurotoetuse kaudne mõju majandusarengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edenemise ja tootlikkuse tõusuna on muidugi suurem. Tema hinnangul on Euroopa Liidu meetmed Eesti ehitussektorit märkimisväärselt elavdanud ja suurendanud seega sektori tööhõivet.

Taristuehituses on Euroopa Liidu toetuse osakaal väga kõikuv. Eelarveperioodi (praegu 2014–2020) algusaastatel rahastatakse ehitamist pigem Eesti riigieelarvest, perioodi lõpu poole kasvab Euroopa Liidu toetuse tähtsus.

"Tänavu moodustavad eurotoetusega projektid taristuehituses hinnanguliselt 20–30 protsenti sektori käibest. Võimalik, et järgnevatel aastatel veelgi enam. Üldehituses on eurorahaga projektide osakaal kindlasti väiksem," rääkis Pertens.

Trev2 Grupi juhi Sven Pertensi sõnul määrab ehitussektori käekäigu Eesti majanduse kasvukiirus ja see, kui palju suudab riik edaspidi hoonete ja rajatiste ehitamist tellida. "Koos eurotoetustega investeerib riik praegu teehoidu 300, paremal juhul 350 miljonit eurot aastas, mida on märkimisväärselt vähem, kui laekub riigieelarvesse kütuseaktsiisina," märkis ta nördimusega.

Loe täismahus artiklit Postimehest.