Eile ratifitseeris Leedu parlament 96 poolt ja 1 vastuhäälega Rail Baltica rajamise leppe, mis allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite poolt Tallinnas selle aasta jaanuaris.

- Rail Balticu projekti riiklik koordinaator Siim Kallas.
Esimesena ratifitseeris leppe Riigikogu, mille 19. juuni 2017. aasta istungil kogus leppe ratifitseerimine 63 poolt- ja 20 vastuhäält. Järgnes Läti parlamendi 22. juuni 2017. aasta ühehäälne otsus lepe ratifitseerida.
„Ratifitseerides riikidevahelise leppe, kinnitasid kolm Balti riiki oma pikaajalist pühendumust Rail Baltica projekti arengule. Tegu on olulise sammuga, mis tõendab Balti riikide huvi viia ellu projekt, millel on märkimisväärne tähtsus eri osapoolte jaoks: Balti riikide avalikkuse, võimalike klientide, töövõtjate, ehitus- ja raudteedega seotud tööstuse ning ka meie peainvestori – Euroopa Liidu Komisjoni – jaoks, samuti meie Rail Baltica projekti partnerite Soome ning Poola jaoks,“ kinnitas ühisettevõtte RB Rail AS tegevdirektor ja haldusnõukogu esimees Baiba Rubesa.
Rail Baltica riikidevahelise leppega pannakse paika uue raudteeühenduse rajamise põhimõtted: marsruut, tähtajad, tehnilised küsimused, rahastamistingimused ja omandiküsimused. Leppe allkirjastasid Tallinnas 31. jaanuaril 2017 Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?