Aseri sadama ehitus taas töös
OÜ Aseri Sadam on valmis jätkama kunagi pooleli jäänud Aseri sadama ehitamist, alustades neljast kaikohast, mis läheksid maksma hinnanguliselt 50 miljonit eurot.
OÜ Aseri Sadam on omandanud Aseris kaks mereäärset kinnistut, mis piirnevad valitsuse poolt 2001. aastal kinnitatud akvatooriumi piiridega. Lisaks kuuluvad neile raudteetammialused kinnistud Sondast Aserini, kirjutas Põhjarannik.
Tegemist on alaga, kus 1999. aastal hakkas Oleg Ljadovile kuulunud AS Kalotex ehitama sadamat, millest pidi saama Baltimaade moodsaim naftasadam. Sadama ehitus jäi pooleli ja pärast seda on ala mitu korda omanikku vahetanud.
OÜ Aseri Sadam ostis 2012. aastal avalikul oksjonil pankrotipesast hoonestusõiguse lepingu Mere tn 17 kinnistu kohta koos merre veetud täiteala ja tehtud tööde projektdokumentatsiooniga, mis kohustas ehitama vähemalt kahe kaiga Aseri sadama.
Ehitustöid veel alustada ei saa
OÜ Aseri Sadam volitatud esindaja Gaido Kentem tõdes, et ettevõte on sadamaala arendaja ning nende eesmärk on leida investor ja tema abiga sadam välja ehitada. Sadamat opereerima ettevõte ise ei hakka.
Aseri Sadam on teinud uue sadamaala üldplaani, kuid suur osa taristust plaanitakse ehitada ASi Merin 2001. aasta projekti järgi, mis näeb ette tankerikai ehitamist, süvendustöid ja täitmist. Sadamaala peab olema 8 meetrit sügav ja välja ehitatakse neli kaikohta väiksematele kaubalaevadele koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kokku on esialgse investeeringu hinnanguline maksumus orinteeruvalt 50 miljonit eurot.
“Kui ehitus on käivitunud, siis saame juba edasi minna sadamaala piirkonda ettevõtete otsimisega, kes oleksid huvitatud sinna terminalide, logistikaladude ja tootmisettevõtete rajamisest,” rääkis Kentem, kes on ka ise ettevõtjana huvitatud sadama teenuste kasutamisest. Kentem plaanib Aserisse betoonelementide tehast.
Praeguseks on arendaja alustanud sadamaala puhastamist Mere tänav 10 asuval krundil, kus lammutatakse kunagist plastmasstoodete tsehhi. Ehitustöid ei saa sadamas alustada aga enne, kui on lahendatud krundi juurde kuuluva mereala omandisuhted.
Loe pikemalt Põhjarannikust.
Ehitusuudised.ee toetajad:
