Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tudengid ehitasid tallinlastele varjualuse
Varjualune SOPID
Juhendajad: arhitektid prof. Andres Alver ja Jaan Tiidemann
Idee: Lill Volmer
Projekt ja ettevalmistused: Lill Volmer, Saskia Epp Lõhmus, Eneli Kleemann, Marie Anette Veesaar ja Eliisabet Sarv
Ehitajad: terve arhitektuuriosakonna II kursus
Tänavuse varjualuse SOPID idee autori Lill Volmeri sõnul käitub peagi Harju tänaval avatav varjualune sujuva ja kohati läbipaistva seinana, mille kumerustest moodustuvatesse soppidesse saab inimene peituda: “Varjualune "Sopid" kasvas välja ideest luua struktuur, mis oleks ühtaegu jäik kui ka sujuv. Kumerustest moodustuvad sopid annavad inimesele tuge, varju ning kaitset. Varjualuse voogav ümar kuju meenutab tardunud orgaanilist vormi, millest johtuvalt on ka kasutajal vaba voli varjualuse sees ringi liikuda, aukudest läbi pugeda või kauemaks peatuda.”
Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on EKA arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba üle kümne aasta. Kui varem ehitati varjualused valmis Eesti põhjarannikul asuval Pedaspeal, siis juba kolmandat aastat järjest pannakse varjualune lühikeseks perioodiks välja Tallinna vanalinna, et inimesed saaksid seda katsetada ning tudengitel oleks võimalus näha, kuidas valitud disain, materjal ja ehituskvaliteet suuremale kasutajatehulgale vastu peab.
Seejärel transporditakse varjualune Pedaspeale, kuhu on aastate jooksul tekkinud arvestatav varjualuste park: asendamatu õppevahend nägemaks, kui kaua erinevalt konstrueeritud ja töödeldud puidust rajatised Eesti kliimas vastu peavad.
Varjualune SOPID paikneb Tallinna vanalinnas Harju tänava roheala Vabaduse väljaku poolses otsas. See on ehitatud kuuseklotsidest ja on 4,6 m pikk, 2 m lai ja 2,5 m kõrge.
Varjualune jääb linnakodanikele ja külalistele järele proovimiseks kuni 5. novembrini.
Seotud lood
Põhjamaades ei peeta tööohutust mitte lihtsalt reegliks, vaid osaks ehituskultuurist. Soomes, Rootsis ja Norras ei vaadata tööohutusele kui tülikale lisakohustusele, vaid kui loomulikule osale igapäevastes toimingutes – see on sama argine nagu hommikukohv või vestlus kolleegiga. Tööandja ning oma valdkonna spetsialist jagavad vastutust teineteise suunas ning täidavad omapoolseid kohustusi kollektiivlepingu abil, mis paneb mõlema osapoole jaoks paika tingimused ja soodustused.
Enimloetud
1
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Viimased uudised
Ka põldude päikesepargid tunnevad suurt huvi
Piimatootja projekti menetleti aasta ja neli kuud!
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehitus: “Me tahame teada, mis Lubja tänava maja vajumise põhjustas.”
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Levinud on suhtumine, et kindlam on ehitada uus, mis vastab standarditele ja tänapäeva nõuetele.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele