Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia pakub võimalust hakata päikeseelektrit tootma
„Pakume Eestis uut ja unikaalset täisteenust, mis võimaldab päikeseenergia kasutusele võtta ilma omapoolse investeeringuta. Ettevõtja saab muretult oma põhiärile keskenduda ning päikeseelektri tootmisega seonduva Eesti Energia hooleks jätta. Kliendil tuleb vaid tasuda toodetava elektri eest kokkulepitud hinna alusel,“ rääkis Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan.
Esimese sellise päikeseelektrijaama ehitab Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Taastuvenergia Järvamaal asuva OÜ Estonia piimafarmi katusele.
Ettevõtted, kes soovivad ise investeerida päikeseelektri tootmiseks vajalikesse seadmetesse, saavad Eesti Energialt soetada maailma juhtivate tootjate kõrge kvaliteediga seadmeid, mis on läbinud hoolika valikuprotsessi. Samuti tagab Eesti Energia neile sujuva protsessi päikeseelektrijaama projekteerimisest kuni lõpliku seadistamise ja tootmiseks üleandmiseni. Eesti Energia hoolitseb ka vajalike ehitus- ja tegevuslubade ning võrguliitumise dokumentatsiooni eest.
Päikeseelekter vähendab kliendi energiakulusid, kuna lokaalselt toodetava elektri tarbimisel ei kaasne võrgutasu. Päikeseelektri kasutamisega vähendab tarbija enda ökoloogilist jalajälge. Hoone katusele paigaldatud päikesepaneelid aitavad parandada ka hoone energiaklassi ning on samm lähemale liginullenergiahoone nõuete vastavuse suunas.
Hajaenergeetika on ülemaailmselt kiirelt kasvav trend, mis täiendab tsentraalset elektritootmist lokaalsete tootmisüksustega tarbimiskoha lähedal. Tarbija juures asuvate päikeseelektri tootmisjaamade loomise eesmärk on tõsta lokaalse elektritootmise osakaalu Eesti Energia tootmisportfellis. Eesti Energia strateegiline eesmärk 2020. aastaks on toota 40% elektrist taastuvatest- ja alternatiivsetest allikatest.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele